Riiklik konnasilm – ühiskütteta kortermajad

Riiklik konnasilm – ühiskütteta kortermajad

FOTO: Arvet Mägi

Eestis on hulgaliselt kortermaju, kus on lõpetatud keskküte ning toasoe ­tuleb igaühel erineval moel: elektriradiaatorist, kooskõlastuseta ehitatud ­ahjust või bullerjanist. Samas on oht, et vingugaas ähvardab kütjat ja naabrit.

Üheksakümnendate keskpaigas, kui majandid lõpetasid oma tegevuse, jäid paljud kortermajad kaugkütteta ning igal korteriomanikul tuli ise leida viis, kuidas tuba soojaks saada. Enamik lahendustest on aga ebaseaduslikud ehk rajatud kohaliku omavalitsuse kooskõlastuseta ja mõned suisa ohtlikud. Päästeteenistus on olukorrast teadlik, kuid ei pea talvel massilist trahvimist ja kütmise keelamist mõistlikuks.

“Kogu riik on sellest problee­mist teadlik. Aga ametnikena teeme südame kõvaks, sest kui keelata praegusel ajal omavoliliselt paigaldatud küttekolletega kütmine, siis järgneks sotsiaalkatastroof. Kevadel aga tuleb hakata selle probleemiga tegelema kohe, et järgmiseks kütteperioodiks oleks enda pere ja naabrite ohutus tagatud,” rääkis Ida-Eesti päästekeskuse kriisireguleerimise büroo juhataja Maido Nõlvak, kes on ühtlasi Sõmeru vallavolikogu esimees ja hästi kursis oma valla probleemidega.

Urve (nimi muudetud) elab just ühes sellises Lääne-Virumaa kortermaja neljatoalises korteris, mis kolhoosi lagunedes kütteta jäi. Sooja saamiseks kasutatakse kombineeritud lahendust – elektriradiaatoreid ja bullerjani.

“Mure on siiamaani, sest ega tegelikult ei tohiks korteris bullerjani olla. Aga muud lahendust ka ei ole. Et kogu majaga minna uuesti üle keskküttele, nõuaks see suuri investeeringuid, aga kõigi korterite omanikke ühe mütsi alla saada on väga raske. Uut laenu võtta ei ole samuti võimalik, sest on juba üks laen tasuda – vahetasime katuse. Ja kui inimestel ei ole tööd, siis ei ole millestki maksta,” arutles Urve.

Urve märkis, et kuigi tema korteris on toad soojad, on naabreid, kes peavad end paksult riidesse panema ja kütavad minmaalselt, sest sissetulek on väike ja suuri elektriarveid ei saa lihtsalt lubada.

Zinaida, kes elab Uhtnas 12 korteriga ridaelamus, ütles, et naabrid on ehitanud oma keldrisse keskküttesüsteemi, kuid nende pere otsustas kümne aasta eest osta bullerjani, et olla elektrist sõltumatu, lisakütteallikaks on õhksoojuspump.

“Meil oli varem köögis pliit ja korstnajalg olemas, nüüd on pliidi asemel bullerjan ja see on end igati õigustanud, torud viivad sooja igasse tuppa ja temperatuur on ikka üle 20 kraadi. Ainuke mure on toaga, kus teisel pool seina on tühi korter, seal küta palju tahad, üle 20 kraadi kuidagi ei saa,” rääkis Zinaida.

Marge, kes elab ühes Arkna 12 korteriga majas, ütleb, et toasoe tuleb elektriradiaatoritest ning soojema ilmaga õhksoojuspumbast.

“Tuleb ikka kõvasti riideid selga panna, et sooja saada. Toas on keskmiselt 15 kraadi, vahel ka vähem. Samas, kui väiksemas toas uks kinni panna, saab ruumi päris soojaks,” kõneles Marge. “Tunda annab ka see, et ülemine korter on tühi ja seda ei köeta.”



Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev ütles, et nende vallas on Uhtna, Ubja ja Vaeküla kortermajad kaugkütteta, kuid koos on püütud otsida ka lahendusi.

“Näiteks Uhtnas on vähemalt kord aastas sel teemal külakoosolek, viimasel korral käisime projekteerija ja volikogu esimehega, kes on ühtlasi päästeteenistuse spetsialist, rahvaga arutamas kütmise variante,” selgitas Peep Vassiljev. “Leidsime, et kõige soodsam oleks uuesti liituda kaugkküttega, aga paraku eeldab see elanikelt investeeringuid.”

Vallavanem märkis, et soojatootja SW Energiaga on ka arutletud võimaluse üle rajada Uhtnasse hakkpuidul töötav katlamaja, mis lisaks valla sotsiaalobjektidele saaks hakata soojaga varustama sealseid korterelamuidki. “Tõenäoliselt on hakkpuidu hinnatõus laugjam kui praegu põlevkiviõlil või maagaasil ning korterelamutel oleks motivatsiooni liitumiseks,” ütles Vassiljev.

Vassiljevi sõnul on ahjude ehitamine igasse korterisse keeruline ja kulukas, sest suurele kohtkoormusele ei peaks paneelid vastu, alternatiiv oleks teha igale majale oma katlamaja, kuid ka see nõuaks investeeringuid.

“Kui korteritesse on ehitatud küttekolle, siis oleks vajalik tagada gaaside eraldamine. Kuid igast korterist ei saa seina sisse auku teha ja korstent välja viia, ka ei jaguks kõigile lõõre ning on oht, et suitsugaasi saab naaber endale,” selgitas Peep Vassiljev.

“Oleme korduvalt rääkinud elanikele, et nad istuvad justkui pommi otsas. Tegelikult on see probleem kogu Eestis, kus vanades kortermajades on kaugkütet lõpetatud ning igaüks vaatab ise, kuidas sooja saada. Kui peaks mõnes sellises majas juhtuma kütmisega õnnetus, siis tõenäoliselt tehakse kampaania korras kontroll,” arutles Peep Vassiljev ja lisas, et vallaametnikud ei saa elanikke käskida midagi muuta, võivad üksnes soovitada.



Ida-Eesti päästekeskuse kriisireguleerimise büroo juhataja Maido Nõlvak ütles, et statistika kohaselt ei ole seni õnneks eriti suuri probleeme kortermajade kütmisel tekkinud, mõningaid intsidente on olnud küll seoses suitsulõhnaga.

“Kõige ohtlikum on küttekoldega korteri puhul vingugaasi teke ja levik. Suures koguses vingugaas, mis iseenesest on lõhnatu ja värvusetu, tapab. Vähesel määral sisse hingates tekitab halva enesetunde ja tapab pika ajaga. Ja vingugaas imbub kortermajas väga hästi ka teistesse korteritesse. Seepärast ma väga soovitan hankida igaühel, kes ise kütab ahju või kelle kõrvalkorteris köetakse, vinguanduri, millest on väga palju abi,” kommenteeris Nõlvak.

Juhul kui vinguandur signaali annab, on vaja siibrit pisut avada ning tuba tuulutada.

Nõlvak nentis, et peale vinguanduri hankimise ning elementaarsete ohutusreeglite järgimise ei saa inimesed kütteperioodil enda ja naabrite turvalisuse heaks midagi teha.

“Küll aga tuleks kevadel  kindlasti oma asjad uueks talveks korda seada. Kindlasti on lõppkokkuvõttes maja terviklik küttelahendus odavam ning Kredex pakub ka soodsaid renoveerimistingimusi. See on eelkõige prioriteetide ja asjaajamise küsimus,” on Maido Nõlvak veendunud.

Tagasi üles