Eesti mereala planeering hindab Lääne-Virumaa turismipotentsiaali

Kuvatõmmis mereala planeeringust Lääne-Virumaal. Sinisega märgitud alad tähistavad rannapüügi intensiivsust: mida tumedam sinine, seda rohkem püütakse. Punane tähistab riigikaitse eesmärgil kasutatavat maaala. FOTO: Rahandusministeeriumi Planeeringute Osakond

Lääne-Virumaal on merd palju ja tundub, et siin võiks seetõttu tegeleda veel hulga asjadega – jaguks vaid ideid. Tegelikult aga suureneb merekasutus aasta-aastalt ning tegevuste koordineerimiseks on vaja mingisugust plaani, et ettevõtmised üksteist segama ei hakkaks.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Euroopa Liidu mereala ruumilise planeerimise raamistiku direktiivi kohaselt peavad kõik merepiiriga liikmesriigid enda merealale planeeringu koostama, et mereala tõhusalt ja kestlikult kasutada. See on vajalik üha suureneva merekasutuse tõttu – traditsiooniliste tegevuste kõrvale peavad ära mahtuma uued tegevused, nagu vesiviljelus ja tuuleenergeetikaga seonduv.

Praegu kehtib Eesti merealal kaks maakonnaplaneeringut: Hiiu mereala ja Pärnu mereala planeering. Ülejäänud mereala planeeringut koostatakse. Seda hakati koostama 2017. aastal ning planeering on pidevalt täienenud. Nüüd on kätte jõudnud etapp, kus kohalikud kogukonnad saavad veel viimase sõna mereala planeerimisel sekka öelda, enne kui lõplik dokument valitsuse lauale jõuab. Ettepanekuid mereala planeeringu kohta on võimalik esitada 18. juunini.

10.06.2021 12.06.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto