Ei ole mul midagi noorteürituste vastu. Ütlesin, et olen nõus esinema, aga ühel tingimusel. Kui tegu on sellega, mis plakatil kirjas – ekstreemspordivõistluse ja õpitubadega –, siis on kõik väga lahe. Aga kui kohale ilmudes pean ma nägema, kuidas hüsteeriliste naeratuste saatel jagatakse pahaaimamatule noorsoole parteipoliitilise sümboolikaga nänni, siis jätan endale õiguse koos ettemakstud esinemistasuga ots ringi keerata ja esinemine ära jätta. Millegipärast jäi selle lausega meie vestlus katki.
See juhtum meenus mulle kohe, kui lugesin sellest, kuidas poliitikud on spordivõistluse Battle for Tapa kaaperdanud. Takistusjooks muudab tugevamaks keha, andes seeläbi ka vaimule paremad võimalused õitseda. Takistusjooks on lahe tegevus. Raske on leida siin ühisosa millegi niivõrd ebalahedaga, nagu seda on poliitika. Olgu korra veel öeldud, et ma ei taha kuidagi ebaõiglaselt mustata ühte kindlat parteid, kui sellise ebalaheda tegevusega on seotud eranditult kõik parteid, kellel selleks mingitki raha leidub. Olgu erakonna programm ükskõik kui mõistlik ja progressiivne, selle programmi teoks tegemiseks peavad poliitikud ikka ja jälle vajalikuks näidata ennast koos lahedate tegevuste ja harrastustega – muusika, ekstreemport, takistusjooks või mis tahes.