Rakveres tähistati juuniküüditamise aastapäeva "Okaskrooni" juures

Rakveres tähistati küüditamise aastapäeva "Okaskrooni" juures. Foto: Indrek Jurtšenko

1941. aasta 14. juunil küüditasid Nõukogude repressiivorganid Eestist üle 9000 inimese. Rakveres tähistati seda kurba sündmust "Okaskrooni" mälestusmärgi juures.

Küüditajate eesmärk oli kodumaalt Eestist välja viia omariikluse kandjad ja nende pereliikmed. Eeskätt kannatasid riigiametnikud, sõjaväelased, politseinikud, majandustegelased, jõukamad talupojad ja teised.

Küüditamine algas 14. juuni öösel kella 1–2 paiku üle Eesti. Küüditamisohvritele loeti ette määrus, mille alusel nad kuulutati kas arreteerituks või kodumaalt välja saadetuks, kuid mingit kohtuotsust selleks polnud. Kaasa lubati võtta kuni 100 kilogrammi asju.

Küüditatud koondati raudteejaamadesse haruteedel ootavate vagunite juurde. Perekonnad lahutati, mehed aeti ühte ja naised-lapsed teise vagunisse.

​Rongid küüditatutega lahkusid Eestist 17. juunil ja suundusid valdavalt Siberisse. Vagunid meestega suunati valdavalt sunnitöölaagritesse. Külma, viletsa toidu ning üle jõu käiva töö tagajärjel suri enamik arreteeritutest juba esimesel Siberi talvel. Naised ja lapsed viidi asumisele Kirovi, Novosibirski, Omski ja Tomski oblastisse ning Altai ja Krasnojarski kraisse. 

Aastatel 1946–1947 lubasid võimud saata tagasi Eestisse lapsed, kellel oli kodumaal sugulasi. 1949–1951 aga otsisid julgeolekuorganid enamiku tagasi saadetud lastest üles ning saatsid nad uuesti Siberisse. Kodumaale õnnestus küüditatutel tagasi pöörduda alles 1950. aastate lõpul.