Juhtkiri: turuelu võlud

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Turumüüjad räägivad kui ühest suust: inimesi käib vähe, iga aastaga jääb ostjaid vähemaks ja turul kauplemine kaotab oma mõtte. Kaubanduskeskused, kust saab ühtaegu nii paki piima, leivapätsi kui ka värsket köögivilja, teevad oma töö ja samuti on raske tänapäevase kiire elutempo juures leida võimalust turule minna.

Eks ta ole, sest turul ei saa ju piirduda vaid vajaliku soetamisega, ikka tuleb võtta aega tuttava müüjaga jutu puhumiseks, ehk tibakeseks kauplemiseks ja muidu ajaviitmiseks.

Muutunud on müüjategi elukorraldus. Turul käimine oli vanasti otse ja odavalt kraami soetamine, sest müüjad ei pidanud oma toodetele igasuguseid makse juurde kirjutama, ning sooviti osta sellelt, kes toote on kasvatanud. Praeguseks on selle funktsiooni pisut üle võtnud OTT – otse-tootjalt-tarbijale-kaubandus. Teisalt ei saa oma kaupa enam nii odavalt müüa ja müümisel peab olema kontrollkäiguks valmis. Küllap on igal turutädil teatav juriidiline keha – OÜ või FIE – taga, mille maksud tahavad maksmist.