Kiri: kas viie lapse emana tagasi koolipinki?

Kiri lugejalt. Foto: Kamilla Selina Lepik

Maailm meie ümber on mitmepalgeline. Kuigi inimeste elud ja kogemused on erinevad, on meie vajadused tegelikult sarnased – me soovime, et elu oleks turvaline, et tervis oleks korras ja peamised vajadused kaetud, et me saaksime teha sobivat tööd ja saada väärilist tasu, puhata, kusagile kuuluda ja olla keegi. Selleks püüame oma elu elada targalt.

Ühiskond, ootused ja ka võimalused meie ümber muutuvad pidevalt. Et muutuvatele oludele vastata, peame ka ise paindlikud olema ja vajaduse korral muutuma ... Kuid õppimiseks on ka teisi põhjuseid – õppima ei pea ainult sellepärast, et ühiskond justkui ootab või et see on töötamiseks vajalik. Õppimine on oluliselt laiem tööalasest enesetäiendamisest – see hõlmab ka (vaimset) enesearengut, enda teostamist ja arengut inimesena. Nii saame oma elu rikastada, koguda uusi teadmisi ja värskendada suhteid. Ja nii see on, et igal inimesel on loomupärane vajadus eneserealiseerimise suunas, pideva arengu suunas.

Täiskasvanuna õppima minnes saame valida: erialade ring on väga lai ja võimalused mitmekesised. Näiteks olen aru saanud, et tänapäeval on eriti popp minna uuesti õppima kutseharidusse, kuigi endal on juba kraad käes ja töökoht olemas. Esimene samm on ära tunda, et tahaks midagi enamat.