Kadrina korraldab kaks arhitektuurivõistlust

Arhitektuurikonkursilt loodetakse uut ilmet Kadrina keskusele ja keskkoolile. Foto: Kadrina keskkool

Kadrina vallavalitsus koostöös Eesti Arhitektide Liiduga korraldab kaks arhitektuurivõistlust, otsimaks uusi arhitektuurilahendusi nii aleviku keskusele kui ka Kadrina keskkooli uuele hoonele.

Kadrina keskuse ja Kadrina keskkooli võistlusala on omavahel seotud, kuna kool asub keskuse piirkonnas ning on aleviku sümbolväärtusega keskseks objektiks. Kuigi arhitektuurilahenduste otsimiseks korraldatakse kaks eraldi arhitektuurivõistlust, oodatakse tulemuseks kahe objekti vahel tekkivat sünergiat ning kooli ja avaliku ruumi võidutööde autorid peavad tegema võistlusele järgnevates etappides koostööd.

"Kadrina on Eesti üks väiksemaid valdu, kuid näitab eeskuju paljudele suurematele sellega, et on südikalt asunud korraga uuendama nii oma vallakeskuse avalikku ruumi kui ka kogukonna südameks olevat Kadrina keskkooli," rääkis mõlema arhitektuurivõistluse tingimuste koostaja, Eesti Arhitektide Liidu asepresident Katrin Koov. "Sellest koosloomest on oodata põnevat sünergiat, mis aitab luua inimsõbralikumat ruumi aleviku südamesse nii oma inimestele kui ka külalistele."

Kadrina vallavanem Kairit Pihlak ütles, et keskkoolihoone on Kadrina aleviku keskne objekt, kogukonnale sümbolväärtusega. "Meie huvi on, et kooli ja keskuse ala arendus oleks tulevikus omavahel kooskõlas," rõhutas Pihlak. "Kadrina keskuse ala peaks olema loogilise ülesehitusega ja eelkõige võimaldama inimestel mugavalt kulgeda ning veeta vaba aeg kaunis ja erinevaid tegevusi pakkuvas keskkonnas."

Kadrina keskuse võistlusalale oodatakse terviklikku linnaruumi kontseptsiooni, mis tugevdab Kadrina identiteeti ja aitab siduda selle ruumiosad ühiseks mõtestatud tervikuks. Rakvere tee, Viitna tee ja Viru tänava ristile tuleb kujundada Kadrina keskplats, millest saab Kadrina sündmusruum ja kohtumispaik, kus toimuvad tulevikus laadad, väiksemad üritused ja kontserdid. Rakvere teed ja Viru tänavat tuleb käsitleda Kadrina peatänavatena, kus autoliiklus on rahustatud ja suuremat tähelepanu pööratud jalakäijate promenaadidele, taskuparkidele ja tegevusaladele nende ääres.

Kooliga seotud alade puhul tuleb arvestada, et samal ajal on käimas kooli juurdeehitise arhitektuurivõistlus ja lahendused tuleb eri autorite vahel järgnevates etappides kooskõlastada. Kooli vanim osa, 1939. aastal valminud hoone, on kohustuslik säilitada. Kooli välialade kujundamine on samuti osa arhitektuurivõistlusest. 

Kooliruumi kavandamisel tuleb silmas pidada, et tänapäevane õpikeskkond on vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslus, mis toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks ning võimaldab rakendada uusi õpetamise ja õppimise meetodeid, loob tingimused mugavaks suhtluseks ja koostööks. Hoone näol on tegemist Kadrina jaoks olulise ühiskondliku objektiga, mis peab pakkuma lisaks koolile kogukonna jaoks ühistegevuste võimalusi. 

"Hea meel on selle üle, et kohalik kogukond mõtleb kaasa koolikeskkonna uuendamisel – enne võistluse väljakuulutamist on üle aasta koos käinud huvigruppe ühendav Kadrina hariduskogu, kes on uurinud, analüüsinud ja arutlenud selle üle, millises koolis peaksid käima valla lapsed tänapäeval ja kuidas Kadrina keskkool saab neile pakkuda parimat õpikeskkonda," kommenteeris Katrin Koov.  

Kadrina keskuse arhitektuurivõistlust korraldatakse EV 100-ga seotud programmi "Hea avalik ruum" jätku raames, mille keskmes on Eesti linnade ja alevike keskuste avaliku ruumi korrastamine ja nüüdisajastamine. Võistlust rahastab Kadrina vald kahasse rahandusministeeriumi ja kultuuriministeeriumiga. Võistluse preemiafond on 20 000 eurot. Kadrina keskkooli arhitektuurivõistlust rahastab täies mahus Kadrina vald ning selle preemiafond on 30 000 eurot. Kooli võistlusele oodatakse töid 19. augustiks, Kadrina keskuse võistlusele 21. septembriks. 

Võiduprojektide valmisehitamise tähtajad ei ole veel kindlaks määratud, kuna see sõltub majandusolukorrast ja finantseerimisallikatest, kuid Kadrina vallavanem  Kairit Pihlak kinnitas, et valla prioriteet on projektidega, eriti kooliga, edasi liikuda nii kiiresti kui võimalik.

Programm "Hea avalik ruum" oli kingitus Eestile 100. aastapäeva puhul, kui korraldati 15 linnakeskuse ja -väljaku arhitektuurivõistlus. Kuna huvi ja soov oma linnakeskused korda teha oli aga palju rohkematel omavalitsustel, kui esimesse etappi mahtusid, algas 2019. aastal "Hea avaliku ruumi" jätkuprogramm, mida seni on igal aastal kohalike omavalitsuste suure huvi tõttu pikendatud.

Seni on EV 100 ja Eesti Arhitektide Liidu koostöös sündinud arhitektuuriprogrammiga "Hea avalik ruum" korraldatud arhitektuurivõistlused 23 linnas, millest 10 linna ümber ehitatud südamed on juba valminud (Tõrva, Põlva, Valga, Võru, Rapla, Rakvere, Elva, Kuressaare, Kärdla ja Viljandi). Lisaks Kadrina aleviku keskuse arhitektuurivõistlusele korraldatakse tänavu arhitektuurivõistlused Kiviõlis, Kosel, Loksal, Türil, Arukülas ja Sõmerul.