Öösorr

Öösorr looduses. Foto: Peep Veedla

Öine metsaelu tundub salapärane. Meile. Öösorrile on see argipäev. Õieti küll pigem argiöö. Just suviti muutub looduses ka öösiti põnevaks, elu keeb kõikjal. Ja parim aeg suvise ööeluga tutvuda on mõistagi juunikuu, mil ööd kõige valgemad ja lühemad.

Parimad võimalused öösorri kohtamiseks on rabamännikutes ja nõmmemetsades, aga ka puisniitudel ja raiesmikel. Öösel peab öösorr jahti lendavatele putukatele. Tema graatsilist ja osavat nahkhiirelennuga sarnast liikumist on põnev jälgida.

Eriti vahva on tema kevadine mängulend, kui sorr kõvasti tiibu laksutab ja vahel ka ootamatult kräunatab. Kõige lihtsam on aga öösorri olemasolust aimu saada tema laulujorinat kuuldes, see kostab öises vaikuses päris kaugele. Ükski teine lind sellist sorinat ei esita, segi pole seda millegagi ajada. Jorin on pikk, vaid helikõrgused muutuvad aeg-ajalt. See hääl meenutab voki vurinat, aga kas oled seda üldse kuulnud? Tänapäeval on ju ketramine unustatud tegevus, väga vähestel on veel ehk vokk toanurgas ja küllap siis pigem moe pärast. Sellest on kangesti kahju. Öösorri on ikka ketrajalinnuks kutsutud, aga ka kitselüpsjaks.