Kus sai tantsida, kus sai nalja ehk Mis toimus jaanipidudel?

Aseri jaanitulel vihuti nii pööraselt tantsu, et tundsin end seal ilmselge kobana. Foto: Lisette Luik

Virumaa Teataja suvereporter Lisette Luik kappas jaanipühade ajal läbi nii palju maakonna jaanitulesid, kui aeg võimaldas. Tegi pilti, vaatas, mis toimub, ja pani siis tekkinud mõtted kõik kirja.

Selle loo valmimiseks külastasin nii paljusid jaanitulesid Lääne-Virumaal kui võimalik. Seadsin endale tingimuseks, et olen igal üritusel vähemalt poolteist tundi, saamaks pilti, mis seal toimub. Niisiis.

Minu jaanitulemaratoni avanud Rakvere jaanituli oli ilus ja viisakas, aga jaanipäeva jaoks veidi liiga kombekas. Jäi mulje, nagu korraldajad pigem näitaks, kui palju raha neil on, mitte ei korraldaks rahvale pidu, kus tähistada pööripäeva ja võtta vabalt. Nägin ebakindlust puusa nõksutavate inimeste silmades, sest keegi ei tantsinud, ning surutud naeratusi nende nägudelt, kellelt küsisin luba fotografeerida. Tundsin end seal veidi krampis ja liikusin esimesel võimalusel järgmisele peole.