Kuulajate rõõmuks osalesid väga erinevad poeedid: varieerusid nende vanus ja ka käsitletavad teemad. Lõbusat suvist noore poisi luulet pakkus näiteks väike Jesper, kellele Võsu luulefestivalil üles astumine oli lavalaudadel esimene ning kelle riimides peegeldusid lapse suve kohustuslikud elemendid: mereäärne ajaviitmine, mõtisklused ilmaelu üle ja rõõm suvekuumusest. Julgus üles astuda ja teiste ees oma kirjapandut valjul häälel esitada sai publikult meeletu aplausi ja sõbraliku vastuvõtu ning nii mõnigi luulehuviline avaldas lootust noort kirjalembi taas lugemas näha-kuulda.
Samas avanes võimalus kuulata Jürgen Roostet, kes oma juba tuttava materjali kõrval esitas seni veel ilmumata tekste ning ka värskelt avaldatud ridu. Viimaste puhul jäi erakordselt kõlama omalaadne armastusavaldus eestlastele ja eestlusele. Samuti astusid üles Triin Tasuja, Talvike Mändla, Jete Eevald ja Virumaa Teataja enda poeet-multitalenti Mart Rauba ning Reijo Roos, kes läinud aasta lõpus sai valmis kakskeelse luuleantoloogia “Sinisild/Sinisilta” ja töötab nüüd debüütkogu kallal. Reijo Roosi esitus oli julgelt vürtsitatud peaaegu püstijalakomöödia väärtuses huumoriga ning ta lubas lahkelt ja valehäbita vaadata oma tekstide tagamaile. Ka astus lavale Tartu ülikooli arstitudeng, Soomest pärit Iina Gyldén. Luulefestivalil ei piirdutud vaid maakeelsete tekstidega, vaid kõlas ka soome- ja ingliskeelne luule. Seda pakkuski Gyldén, kes küll luulemaastikul end üsnagi algajaks peab, ent kelle tekstides kajastub identiteedi küsimus, oma koha ja tasakaalu otsimine elus ja ühiskonnas. Gyldéni enda sõnutsi on kirjutamine kuulunud tema juurde alati, ent alles viimasel paaril aastal on ta saanud julguse oma looduga ka teiste ette astuda.
/nginx/o/2021/06/27/13876820t1hc06a.jpg)