Juhtkiri: see pisike heategu

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Doonoritelkide juures võib alati näha sagimist ja tunglemist ning see on igati rõõmustav, kuna doonoriks olemine ei maksa inimesele midagi, on suuremalt jaolt valutu ja annab mõnusa enesetunde heateo tegemise tõttu. Mis kõige tähtsam: loovutatud verepiisk võib päästa kellegi elu.

Kuna minevikus raviti paljusid tõbesid aadrilaskmisega, sisuliselt “vana” vere väljutamisega patsiendi kehast, võiks ju mõelda, et veredoonorlus on tervislik ka doonorile endale – verevahetuse mõttes.

Paljudele pikaaegsetele doonoritele on veretelgi külastamine meeldiv harjumus, traditsioon, nii et ikka ja jälle seatakse sammud verd loovutama. Käiakse vanemate ja vanavanemate eeskujul, sõpradega koos või siis sooviga olla ise eeskujuks oma lastele. Põhjus olgu mis tahes, tulemus on ikka tore.