Lastega rannas: hoia neil silm peal!

Rannas on palju inimesi ja lapsi on lihtne silmist kaotada. Pildil Võsu rand. Foto: Vladislav Musakko

Viimasel ajal on lastega juhtunud mitu surmaga lõppenud veeõnnetust. Ees ootab soe nädalavahetus, mis toob randadesse rohkelt rahvast. Sellega seoses on G4S-i rannavalvel soovitused, mida peaks lastega rannas käies kindlasti silmas pidama.

Hoia lapsel kogu aeg silm peal. Lapsed ei liigu küll väga kiiresti, aga siiski järjepidevalt ning ühel hetkel võivadki nad olla vaateväljast kadunud. Vetelpäästjad puutuvad suuremates randades tihti kokku vanematega, kes on oma lapse ära kaotanud, või lastega, kes ei leia enam vanemaid üles. Hiljuti oli juhtum, kus lapsevanema sõnul vaatas ta hetkeks telefoni ja järgmisel hetkel oli laps vaateväljast kadunud. Vetelpäästjate käest on võimalik küsida lastele käepaelu, kuhu peale saab märkida vanema telefoninumbri.

Leppige lapsega kokku kindel koht rannas. Randa minnes tasub kohe lapsele selgitada, kuidas ta peaks vanemate asukoha meelde jätma, et vajadusel sinna tagasi minna. Tihti juhtub, et eriti rannas olles kaotavad lapsed suunataju. Näiteks lähevad nad vanematest vaid paarikümne meetri kaugusele ja tagasi minnes liiguvad tegelikult vales suunas. Selle vältimiseks tasub lastele selgitada, mille järgi ta vanemad kiiresti uuesti üles leiaks.

Ära lase lapsi üksi vette. Kindlasti ei tohiks lasta lapsi üksinda vette mängima ega ujuma. Eriti kehtib see soovitus laste puhul, kes veel ujuda ei oska. Kuid nagu näitab kogemus, võivad vees hätta sattuda ka need lapsed, kes ujuda oskavad. Ujuma minnes tuleks kindlasti püsida suplusalas ning lapsed peaksid ujuma lapsevanema ja kalda vahel.

Suhtu ettevaatlikkusega täispuhutavatesse abivahenditesse ja leludesse. Täispuhutavate rõngaste ja madratsite puhul on kõige ohtlikum võltsturvatunde tekkimine. Kui laps, kes ei oska tegelikult ujuda, läheb käerõngaste, rõnga või madratsiga ujuma, siis ta ei taju, kui sügav vesi on. Abivahendi purunemisel võib laps hätta sattuda. Lisaks võib suurema laine korral laps ujumisrõngasse, pea alaspidi, lõksu jääda või madratsilt maha kukkuda. Ujuvmadratsi puhul on lisaks oht, et tuul võib puhuda lapse koos madratsiga kaldast nii kaugele, et tagasi ta enam ise ei saa.

Parimaks lahenduseks on vetelpäästjate sõnul spetsiaalsest materjalist õhukesed päästevestid, mis ei ole õhuga täidetud.

Küsi abi vetelpäästjatelt. Kui oled avalikus rannas, kus on olemas vetelpäästjad, siis tasub ohu või mure korral pöörduda otse vetelpäästjate poole. Hiljuti oli G4S-i rannavalvel juhtum, kus kadunud lapse leidmiseks helistati kõigepealt politseisse ning kaotati sellega väärtuslikku aega, selle asemel et lapse otsingutega rannas kiiremini alustada. Vajadusel kaasab rannavalve ise abivägesid.