Kange suvekuumus on meekorjele punkti pannud

Kärt Devaney
Copy
Mesilane põllul
Mesilane põllul Foto: Shutterstock

Loodus on käesoleval aastal näidanud end kaootilisest palest, kus pikale veninud kevad kasvas üle rekordkuumaks suveks. Mesilased aga, kes muuhulgas kuulutatud ka maailma ökosüsteemi toimimise seisukohast planeedi oluliseimaks elusolendiks, vajavad terveks ja terviklikuks tegutsemiseks võrdlemisi stabiilseid tingimusi.

Enamik taimi eritab nektarit 20–25 kraadi juures, üle 30 kraadine kuum aga kuivatab nektari, vihmase ilmaga suureneb aga selles veesisaldus ning sellist ei taha mesilased korjata või uhub vihm nektari õiest välja. Looduses toimuvad muutused ja kõikumised mõjutavad nii meesaaki kui mesilaste eluolu otseselt. Kevadel tõdesid ka väga kogenud mesinikud, et ilmastik on selline, et mesilased ei saa õitest piisavalt õietolmu kätte - sellist murekohta mesinduses tihti ei esine.

Rutjal Vaino talu pidav Priit Nõgisto peab käesolevat meeaastat seni võrdlemisi meerikkaks, juba hea hulk mett olla ka vurritatud, ent tõdeb, et põud on ikkagi saagi juures oma osa mänginud - mesilastel jääb korjevõimalusi järjest vähemaks, kuna taimede nektar kuivab lihtsalt ära. "Kui tavaliselt on juulis korje kõrgaeg, siis enne augustikuud on tänavu keeruline kokkuvõtteid teha," selgitas Nõgisto.

Tagasi üles