Taimi kasvatatakse heade mõtetega, pole vaja üle hoolitseda

Jüri Undusk tegemas puuskulptuuri Hallan Kivisaare tagaaias. Foto: Lisette Luik

Kunstiinimesest aiandushuviline Hallan Kivisaar rääkis, kuidas on selle aasta pehme talv ja kõrvetav leitsak taimedele mõjunud. Lisaks jagas ta paar head nippi kevadise külvi kohta ning rääkis sellest, mis on juba õitsenud, mille aeg parajasti käes ja mis alles tulekul.

Hallan Kivisaare parkaias tervitab külalisi noolekesega silt “Kivisaare aed”. Aednik märkis kohe, et parkla asemel oli varasemalt puukool, aga sellega ta enam ei tegele, sest see tüütas ta ära. Praegu keskendub ta aiakujunduse konsultatsioonide andmisele, kunsti loomisele ja aiatöödele. Neid aiatöid on paaril aastal olnud väga palju. Tema kahtluse kohaselt on inimeste suurenenud aiandushuvi pandeemia tagajärg.

Hallan Kivisaar on oma parkaeda rajanud 30 aastat. See on kolm hektarit suur, aga taimedega on kaetud sellest pool. Ta märkis, et sealt leiab paar tuhat liiki taimi, aga tunnistas, et kõigi täpseid liiginimetusi ta ei pruugi mäletada. Kõige haruldasemateks peab ta magnooliaid ja juhtis tähelepanu Sieboldi magnooliale, mis võib õitseda mitu korda suve jooksul. Ta mainis, et need ja rododendronid on selleks aastaks juba õitsenud. “Hetkel on rooside aeg. Floksid, kukekannused ja käokingad alles tulevad,” nimetas ta.