Neto ja bruto – nõukogude ajast sissekulnud palgasüsteemi määratlus

Juha Jansen. Foto: Erakogu

Neto ja Bruto on ilusad ja prisked poisid. Neto oli küll vähe kõhnem, aga ka päris asjalik. Me oleme selle netoga nagu rohkem ära harjunud. Et palju sa ka pinssi saad? Oo palju, tervelt 520 eurot. Õnneks tuleb see summa pangakaardile, muidu tuleks seljakott osta, et raha koju kanda ... Et kas neto või bruto, kohe mitte ei saa aru. Igal juhul makse sealt maha ei võeta, nii et siis neto.

Läänemaailmas räägitakse rohkem sellest palgast, mis paberi peal kirjas. Meie aga kasutame siin veel nõukogudeaegset sissekulunud palgasüsteemi määratlust, kus palka arvestame netos ja bruto meid nagu eriti ei huvitagi, vaid meid huvitab palk, mis kätte saame.

Kahjuks ei kipu see palk väga suur olema. Ei tohi ära unustada, et me elame kapitalismi ajastul. Aga kapitalisti ainus eesmärk on võimalikult palju kasumit saada. Eks sellepärast siis Eestisse oma ärisid püsti pannakse.Aga komme maksta oma töölistele nii vähe palka, kui saab, jääb kapitalistliku korra ajal kestma igavesest ajast igavesti. Selline ongi kapitalismi põhitõde.