Need juunikuu päevad, mis meelde meil jäävad

Pärgade asetamine küüditamisohvrite memoriaalile. Foto: Jüri Kalvet

Juunikuus on mitu päeva, mis on meelde jäänud meile kõigile. Vanemad inimesed mäletavad nii kurbi kui ka rõõmsamaid päevi.

1939. aasta baaside lepingu sõlmimise järel, veel enam alates juunipöördest 1940. aastal, imbus Eestisse tuhandeid NKVD-lasi koos pereliikmetega. Kohe alustati nimekirjade koostamisega. Otsused olid tulnud Moskvast.

1940. aasta oktoobrist seati sisse nn poliitvangide kartoteek, kuhu kanti kommunistide kõnepruugis kontrrevolutsiooniline element, sotsialismile ohtlikud, kulakud ja muude imelike nimedega gruppe. Kuu aega enne küüditamist olid nimekirjad valmis. Nimistus olid riigitegelased, valitsuse ja kohalike omavalitsuste, seltside ja ühingute juhid, kõrgemad sõjaväelased, politseinikud, preestrid ning veel paljud, keda peeti “vaenulikuks elemendiks”.

Küüditamise vabariiklik staap asus kinohoones Grand Marina. 13. juuni 1941. aasta öösel kogunesid sinna küüditamise korraldajad eesotsas SARK-i ülema Boris Kummiga. See hoone põles teise maailmasõja ajal maha ja peale sõda ehitati asemele ohvitseride maja.