R, 9.12.2022

Kuidas armastada ja mittearmastada pastor Johann Georg Eisenit

Kuidas armastada ja mittearmastada pastor Johann Georg Eisenit
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Torma ringtallis esietendus ajalooline draama “Kuldõun puukausis”. Etenduse lõpuks ilmutas end teatritegijatele taustaks vikerkaar.
Torma ringtallis esietendus ajalooline draama “Kuldõun puukausis”. Etenduse lõpuks ilmutas end teatritegijatele taustaks vikerkaar. Foto: Eva Samolberg-Palmi

Torma ringtallis esietendus valgustav draama pimedusest kantud ajast. Lavastuse “Kuldõun puukausis” peaosatäitja on rahvavalgustajast pastorit Johann Georg Eisenit kehastav Rakvere teatri näitleja Margus Grosnõi.

Jõgevamaal asuv Torma ei ole Lääne-Virumaa teatrihuvilisele ilmselt tavapärane paik, kus etendusi väisata. Nii tasub sinna sõites võtta plaani ka üks pisike (kultuuri)ekskursioon kohapeal. Hõbedaselt särava kupli ja kukega Torma kirik on juba vaatamisväärsus omaette. Kui siinse loo autorid viskasid kirikule ja selle hubasele aiale pilgu pärast etenduse vaatamist, siis tegelikult soovitaks seda teha enne, sel moel on lihtsam laval arenevat sündmustikku paiga konteksti asetada.

Kohatruud ajaloolised teatrilavastused on need, mida peaks rohkem tegema. Need aitavad mõista paiga minevikku, samas mitte ainult: avavad need ju kogu eestluse mõtet ja näitavad meile, kust me tuleme. Teatrivorm ajaloo tutvustamiseks on üks nauditavamaid.

Nauditavat tasakaalu ajalootruuduse ja fiktsiooni vahel leida on muidugi kunsttükk. Olenevalt teksti looja taustast võib olla tohutult keeruline loobuda mõnest faktist pelgalt loo sujuvuse ja inimlikkuse seisukohalt. Kuna tüki “Kuldõun puukausis” teksti autor on ajaloomagister Janek Varblas, võib pidada ka mõneti mõistetavaks, et kääride mängu toomine ei olnud teksti puhul mõeldav. Lugu sellest iseenesest ei võitnud.

Talunaist Silvit ja keisrinna Katariina II kehastanud Marin Mägi-Eferti vahetu ja soe rollisooritus pani igatsema teda tagasi Rakveresse, pani igatsema teda rohkem näha. Näitlejale pakkus lavastus mitmekülgseid võimalusi oma talendil särada lasta.

Dramaturgikogemusega arvustajaile jäi silma, et tekst oleks vajanud kindlat kätt, teravaid ja armutuid kääre ning vangerdamisvõimalusi. Pole ju teatritekstis alati oluline liikuda looga mööda faktide kulgemise jada, pigem pisut mängida, lubada mängida ka tegelastel ja lasta neil välja paista ka inimesena. See viimane oleks võimaldanud armuda Eisenisse kui inimesse ning vaadata teda kui mitte üksnes ajalooliselt olulist tegelast. Võimaldanud kaastunnet ja hukkamõistu. Tekstis leidus hulgaliselt pärle, mida oleks tahtnud kauem kõrvus veeretada, aga teksti massiivsus ja soov looga sammu pidada ei andnud selleks mahti.

Sellega aga lavastuse pisukesed puudused ka piirdusid. On ju tuntud tõde, et kui lavastus haarab vaataja nii, et ta esimese seitsme minuti möödudes ei hakka juba kella vaatama, on asi õnnestunud.

Kella vaatamise vajadust ei tekkinud üldse. Ilmselgelt oli kogu trupil tehtud ära suur töö ning harrastusnäitlejate rollivalikul arvestati konkreetse osatäitja võimetega. Vaatamisel ei tekkinud piinlikku tunnet, vastupidi, tekkis lust. Lust ilmselt ka selle tõttu, et näitlejail endil paistis tore, ja mida veel ühelt suveõhtul pakutavalt teatritükilt oodata.

Teater

Johann Georg Eisenit kehastab lavastuses Rakvere teatri näitleja Margus Grosnõi, kelle kohtumised mõttekaaslase Katariina II-ga (Marin Mägi-Efert) olid kantud sümpaatiast ja uudishimust.
Johann Georg Eisenit kehastab lavastuses Rakvere teatri näitleja Margus Grosnõi, kelle kohtumised mõttekaaslase Katariina II-ga (Marin Mägi-Efert) olid kantud sümpaatiast ja uudishimust. Foto: Terle Roondik

Lavastus “Kuldõun puukausis”

Esietendus Torma ringtallis 15. juulil.

Autor ja lavastaja Janek Varblas.

Kunstnik Janne Vaabla.

Muusikaline kujundaja Kristi Talistu.

Osades Margus Grosnõi (Rakvere teater), Andres Tabun (Ugala teater), Marin Mägi-Efert, Anne-Mai Tevahi, Janek Varblas, Kalle Jürgens, Eve Somelar jt.

Talunaist Silvit ja keisrinnat Katariina II kehastanud Marin Mägi-Eferti vahetu ja soe rollisooritus pani igatsema teda tagasi Rakveresse, pani igatsema teda rohkem näha. Näitlejale pakkus lavastus mitmekülgseid võimalusi oma talendil särada lasta.

Peategelase rollis Margus Grosnõi aga ei andnud võimalust hetkekski uskuda, et tema ise ei usu. Eisen küll arvas, et temal endal on vähem vaimusädelust kui kellel tahes, aga Grosnõi sädeles multihullu pastori nahas kaugele. Ta uskus iga sõna, mida rääkis, mis siis, et neid sõnu oli kohati liiast ja Johann Georg Eisen oleks vajanud mõnd rahulikumat hetke. Lääne-Virumaalt meelitabki vaatajaid Tormasse kindlasti Margus Grosnõi näitlejatöö.

Anne-Mai Tevahi, kelle rolliks oli Kõnnu mõisniku tütar Eliise, võib Lääne-Virumaa teatrihuvilisele samuti tuttav ette tulla. Ta lõi möödunud aastala kaasa KaRakTeri lavastuses “Oad”. Tevahi rolliga tuli eriti esile kostüümikunstniku töö. Esimestes stseenides paljastava kleidiga mõisapreili manipuleeris meestega. Vahepeal pasteldes ringi tuiskav pastorisse armunud ja talurahvast ülistav piiga, kes võibolla liiga ullikeseks oli mängitud, transformeerus lõpus juba siivsaks seisusekohaseks mõisniku tütreks.

Pastor Eisen oli tõesti märkimisväärne isik. Kas just kõiki tema tegemisi üksikasjalikult kirjeldama pidi, aga oma eluajal jõudis ta tõesti paljudes valdkondades teerajaja olla, ning loomulikult nii nagu kõik uuendusmeelsed inimesed, põrkas ka tema kokku umbuskliku suhtumise ja vastuseisuga.

Tähelepanu väärib ka tõik, et esietenduse lõpuks oli teatritegijail õnnestunud organiseerida lõpukummarduse taustaks vikerkaar. Algas see sooja ja leebe seenevihmaga, lõppes aga visuaalse efektiga. Braavo!

Märksõnad
Tagasi üles