Repliik: aeglaselt keedetud konnad

Lisette Luik. Foto: Erakogu

Vaatasin kurvastusega oma rahakotti ning tõdesin, et oleks aeg suitsetamine maha jätta. Nukrus tõusis veelgi, kui mõistsin, et mu olematu tahtejõu kõrval pole mitte midagi, mis mind motiveeriks seda tegema.

Sõber küsis selle peale: “Kas sa tead, kuidas prantslased elavaid konni keedavad?”, mille peale vastasin: “Loomulikult mitte, palun seleta.”

Ta seletas: “Kuuma vette ei saa konna panna, sest ta hüppab välja. Konn tuleb panna külma vette ja alles siis tuleb hakata vett soojendama. Ta istub potis, kuniks on endalegi märkamata keedetud. Sel viisil ta ei taju temperatuuri tõusu ega saa aru, mis supi sisse ta on sattunud.”