Loomseid jäätmeid käitlev tehas sooviks hakata kasvatama minikurgiseemneid

Täisautomaatse tehase juhtimisega saab ilusti hakkama vaid üks mees. Foto: Mart Rauba

Väike-Maarja vallas Ebaveres asuv AS Vireen töötleb loomseid kõrvalsaadusi ja hukkunud loomi. Kondijahu põletava katlamaja valmimine aasta alguses oli suur samm edasi. Vireeni täieliku potentsiaali kasutusele võtmine kulgeb aga vaevaliselt, takerdudes Euroopa Liidu bürokraatia või uute tehnoloogiate rakendamise taha.

"Oleme Jõgeva sordiaretuse instituudiga teinud ajurünnakuid ja jõudnud selleni, et reaalne oleks hakata kasvatama minikurgi- ja -tomatiseemneid," lausus Vireeni juhataja Tarmo Terav. "Need on need, mida kasvatatakse kodus aknalaua peal. Lääne-Euroopas on neile meeletu nõudlus. Lilli, tomatit ja supirohelist me kasvatada ei võiks, aga minikurgi- ja -tomatiseemet võime, kuna seda meil erasektoris ei kasvatata," lisas Terav, viidates sellele, et Vireen ei tohi riigi äriühinguna konkureerida ettevõtlusega.

Katlamaja toodetud sooja hind on tavahinnast pea viis korda odavam ehk 10 eurot megavatttunni eest. Praegu köetakse sellega ära kõik Vireeni enda kontorid ja biopuhasti, aga soojatarbimise vastu tunnevad huvi ka mõned naabrid. Näiteks on Vireeni tööstuse kõrvale oma soojustorud juba valmis vedanud Reinpauli autopesula. Soojamüük pole võimalik enne, kui valmis on ehitatud soojusakumulatsioon – tehnoloogia, mis võimaldab soojust ette toota ja kinni hoida. Selle rajamine võiks Terava hinnangul saada võimalikuks rohepöördetoetuste abil, kuna oma vahenditega jääks ehitus venima.