Lühinumbrite rägastikust päästab välja riigiinfo telefon

Riigiinfo number võiks olla abitusse olukorda sattudes käe sees või lausa telefoni mällu salvestatud. Foto: Sten Semjonov

Lühinumbrite esmane eesmärk on ilmselt hädaolukorras kiire reageerimisvõimaluse pakkumine. Tegelikult on lühinumbreid nii palju siginenud, et tekkinud on täiesti eraldi number, mis õigele liinile suunab. See on 1247.

Kui inimene on sattunud sellisesse olukorda, kus tekib paanika ja ei tule mitte ühtegi numbrit peale 112 meelde, kas see on väga väär? “Ei, üldse ei ole paha, kui inimesel tuleb paanikas see üksainus numbergi meelde,” lausus Ida päästekeskuse kommunikatsioonijuht Seidi Lamus-Tšistotin julgustavalt ja lisas, et häirekeskus võib helistajale ka nõu anda, kuhu on õige pöörduda. “Kui polegi vaja abi välja saata, siis 1247 on ka tore number ja sealt saab nõu küsida.”

Olulised numbrid, mida lisaks tasub teada

• 1220 – pereaarsti nõuandetelefon.
• 16 662 – mürgistusteabeliin, kus töötavad mürgistusvaldkonna eriõppega õed, kes oskavad leida kiiresti kõige sobivama tegutsemisskeemi.
• 116 111 – lasteabitelefonil on oodatud kõik pöördumised, mis on seotud lastega, lapsi puudutavate teemadega või olukordadega, kui on vaja teatada abivajavast lapsest.
• 646 6666 – noorte nõuandetelefon.