/nginx/o/2021/07/29/13953286t1heb22.jpg)
Seoses koroonaviiruse leviku laienemisega tõusis Eesti riskitase kollaselt ehk keskmiselt tasemelt oranžile ehk kõrgele tasemele, riskitaseme muudatuse võttis valitsus tänasel kabinetinõupidamisel teadmiseks.
Koroonaviiruse leviku risk tõusis oranžile ehk kõrgele tasemele
Oranž ohutase tähendab, et nakatumist võib ette tulla ka väljaspool koldeid ja koroonaviiruse leviku piiramiseks kehtestatakse piirangud. Kõigil, kes pole end veel vaktsineerinud, tuleks seda teha, et end viiruse eest kaitsta.
Vaktsineerimata inimestel soovitatakse kanda avalikes siseruumides maski, vältida rahvarohkeid ja kinniseid ruume, suhelda tuttavatega õues, telefoni teel või interneti vahendusel ning võimaluse korral töötada kodus.
Kõigile on kasulik toituda tervislikult, liikuda ja puhata piisavalt ning pesta käsi. Isegi kergete haigussümptomitega tuleb jääda koju, konsulteerida arstiga ja teha COVID-19 kahtluse korral test. Lisaks tasub kasutada HOIA mobiilirakendust, mis annab teada, kui oled inimeste seas liikudes olnud koroonaviiruse kandjaga lähikontaktis.
Neljaastmeline riskitasemete süsteem tuleneb ühiskonnaelu korraldamise kavast koroonaviiruse puhul. Rohelise, kollase, oranži ja punase värviga tähistatakse vastavalt madalat, keskmist, kõrget ja väga kõrget riskitaset. Iga riskitaseme puhul on välja pakutud ka võimalikud tegevused, kuidas iga inimene, asutus ja riik saab koroonaviiruse leviku piiramisele kaasa aidata.
Riskitaseme arvutamiseks kasutatakse viimase seitsme päeva keskmist nakatunute ja surmade arvu. Lisaks võetakse arvesse positiivsete testide määra, hospitaliseeritud inimeste arvu, haiglaravil viibivate ja juhitaval hingamisel olevate COVID-19 patsientide arvu ning 14 päeva tuvastamata nakkusteega nakatunute osakaalu kõigist nakatunutest. Riskitaseme vaatab valitsus üle korra nädalas ja see avalikustatakse veebilehel kriis.ee.