Võsu kalameeste sadam on osutunud popiks "paadiparklaks"

Võsu väikesadamas leiab suvehooajal varju ligemale poolsada veesõidukit, mis pole mõeldud kala püüdmiseks, kuid aitavad sadamamaksuga katta haldaja kulusid. Välja pole surnud ka Vergi väikesadam, mis erinevalt Võsust saab võõrustada suurema süvisega jahte. Sadamates seisvatest kaatritest-väikelaevadest umbes nelikümmend kuulub läänevirulastele.

2015. aastal pärast põhjalikku nüüdisajastamist – või tegelikult peale uue ehitamist, sest ajaloolisest sadamakohast polnud alles rohkemat kui hädine muul – avatud Võsu väikesadamasse mahub "parkima" 56 veesõidukit.

Nelja kohta hoitakse juhukülaliste jaoks, ülejäänud on hõivanud Võsut kodusadamaks pidavad alused ja nende omanikud. Aga neil kohtadel ei seisa sugugi mitte ainult kohalike meeste paadid, vaid ka kaatrid ja väikelaevad. "Patuga pooleks siinsete kalameeste arvelt," ütles sadamakapten Andrus Aasmäe. "Võsu väikesadam on ehitatud ikka kohalike kalameeste jaoks ja siin toimetab kohalikest koosnev mittetulundusühing, kuid kaikohtade välja rentimine toob sadamale tulu," selgitas ta. "Võsu on Tallinna ja Narva vahelisel rannajoonel üks suurima täituvusega väikesadamaid. Vabu kaikohti meil sisuliselt pole."