Laupäeval allkirjastatakse koostööleping Tapa jaamahoone korrastamiseks

Tapa raudteejaama hooned on juba aastaid tühja ja nukrana seisnud. Foto: Ain Liiva

Tapa linnapäevade ajal, 7. augustil kell 12.30, allkirjastatakse Tapa raudteejaama hoone renoveerimiseks ja ruumide kasutusotstarbe leidmiseks Tapa vallavalitsuse ja Eesti Raudtee vaheline koostööleping.

Leping sõlmitakse Tapa raudteejaama perroonil, halva ilma korral vaksalihoone sees. "See on väga sümboolne, et "kordategemise rong" hakkab sõitma just linna juubelil. Kuna signaali väljumiseks sellele "rongile" annavad majandus- ja taristuminister Taavi Aas ja Eesti Raudtee nõukogu juhatuse esimees Kaido Zimmermann, siis julgen väita – 100 aasta juubeli puhul saab Tapa endale kingituseks kordatehtud linna sümboli," rääkis Tapa vallavolikogu esimees Maksim Butšenkov.

Aastal 2017 tunnistati AS-ile Eesti Raudtee kuuluv Tapa jaamahoone kultuuriministri käskkirjaga kultuurimälestiseks. "Kaalumisel oli ka veetorn-depoo mälestiseks tunnistamine, kuid sellest hoone omanik keeldus, viidates ehitise halvale seisukorrale," rääkis Tapa vallavolikogu aseesimees Reigo Tamm. Praegu on hoonete tehniline seisukord halb: veetorni katus on osaliselt hävinud ja hoonetes puuduvad kommunikatsioonid.

Tapa vallavolikogu esimehe Maksim Butšenkovi sõnul ei kuulu vaksali kordategemine nende otsuste hulka, kus piisaks vaid omavalitsuse tahtest. "Kohalikel tegijatel ja otsustajatel oli tahet küll. Tapa vallas valimistel osalenud kõikide jõudude valimisprogrammides oli see lubadus sees vähemalt viimase 20 aasta vältel," rääkis Butšenkov ja avaldas heameelt, et sel aastal õnnestus tekitada huvi probleemi lahendamiseks riigijuhtide tasemel.

Eesti Raudteele jääb koostöökokkuleppe kohaselt ülesandeks kolme aasta jooksul rekonstrueerida jaamahoone ja veetorni katus, fassaad ja avatäited ning välja ehitada jaamahoone kasutusele võtmiseks vajalikud kommunikatsioonid (veevarustus, soojusvarustus ja kanalisatsioon).

Volikogu aseesimees Reigo Tamm tõdes, et raudteejaama hoone on kasutuseta seisnud juba viimased 17 aastat. "Aastal 2004 suleti maja ja lõpetati selle kasutamine jaamahoonena. Pärast seda on hoones toimunud teatrietendusi, kontserte ning "Nostalgiajaama" projekt, aga pidevat tegevust pole leitud," rääkis Tamm. Koostööleppe kohaselt nõustub Tapa Vallavalitsus leidma hoonetele avaliku kasutuse ning korraldab vajalike siseruumide ja tehnosüsteemide väljaehitamise.

"Oleme ajaloolise hetke tunnistajaks, kus hoone omanik ehk AS Eesti Raudtee koostöös Tapa vallaga on leidmas lagunevale majale uue rakenduse. Loodan, et linna häbiplekk muutub linna uueks uhkuseks, kuhu kolib tulevikus Tapa muuseum ja kus on endiselt võimalik kultuuritegevus," sõnas Tamm.

Eesti Raudtee ja Tapa vald sõlmivad ühise tegutsemise kokkuleppe kohaselt Tapa jaamahoonete edasiseks kasutamiseks üürilepingu, millega antakse hooned kuni 25 aastaks Tapa valla kasutusse.