Rinnaga toitmine on keskkonnasäästlikum kui rinnapiimaasendaja kasutamine

Rinnaga toitmise ja kliimamuutuse seose uurimine on uus nähtus. Foto: Shutterstock

Käimasolev rinnaga toitmise nädal toob fookusesse imetamise jätkusuutlikkuse aspektid.

2.–8. august on rahvusvaheline rinnaga toitmise nädal, mis meenutab, et rinnaga toitmise traditsioon on jagatud vastutus, kus oma roll on nii perel, tööandjatel kui ka ühiskonnal. Rahvatervise seisukohalt aitab rinnaga toitmise järjepidevus luua süsteemi, mis toimib nii tavaolukorras kui ka läbi kriiside.

Tänavused kuumalained ja nende taga olev kliimasoojenemine on tõstnud rinnaga toitmise teema olulisuse üles veel teisegi, esmapilgul üpris ootamatu nurga alt. Nimelt toovad rahvusvahelise nädala eestvedajad välja, et rinnaga toitmine on keskkonnasäästlikum kui rinnapiimaasendaja kasutamine.

​"Seni oleme rääkinud rinnaga toitmise kasulikkusest emade ja laste tervise seisukohalt ja tunnustanud Eesti ühiskonda, kus rinnaga toitmiseks on avalikus ruumis loodud võimalusi ja edendatud positiivset suhtumist. Ka riik oma seaduste ja toetustega on abiks, et emad saaksid beebisid võimalikult pikalt imetada ja neile arenguks vajalikku lähedust pakkuda," ütleb Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku emadusnõuandla ämmaemandusjuht Silja Staalfeldt-Rahumägi.

Rinnaga toitmise ja kliimamuutuse seose uurimine on uus nähtus. Selge on see, et rinnaga toitmiseks läheb vaja pisut vett ja maismaaressursse, mis on süsinikuemissioonivaba ja tekitab vaid minimaalselt või üldse mitte prügi. Imetamine hoiab ka perekondades tervist, mis tõenäoliselt aitab tulevikus inimkonnal maa ressursse kokku hoida.

Ühe hiljutise uuringu järgi säästab rinnaga toitmine kuus kuud järjest 95 kuni 153 kg CO₂ väikelapse kohta võrreldes sellega kui toita rinnapiimaasendajaga. See tähendab, et kui imetada beebit kuus kuud, teeb see süsinikukokkuhoidu sama palju kui sõita tavalise autoga 400 kuni 600 kilomeetrit ehk umbes üks paagitäis fossiilset kütust. "Number on märkimisväärne, kui teha statistikat kõigi Eestis sündinud laste peale," ütles Silja Staalfeldt-Rahumägi.

Kui küsida, mis kasvatab rinnapiimaasendaja ökoloogilist jalajälge, siis see on komplekt eri teguritest. Piimapulbri ökoloogiliseks jalajäljeks on hinnatud umbes 4700 liitrit vett kilo piimapulbri kohta ning retsepti tuleb lisada hulk koostisosi, mineraalaineid ja vitamiine. Arvestada tuleb ka kilomeetreid, mis läbitakse toorainete veol tehastesse ja toodete transportimisel tarbijateni kogu maailmas. Ja lõpuks lisanduvad rinnapiima tarbimisele kodused kulud: pudelite steriliseerimine, segu valmistamine ning pakendite jõudmine prügisse. (VT)