/nginx/o/2021/08/04/13968871t1hb6e4.jpg)
Eestil tuleb mõelda, kuidas Euroopa Komisjoni vastne kliima- ja energeetikapakett enda kasuks tööle panna. Seejuures saavad panustada kõik, ka kohalikud omavalitsused ja kogukonnad.
Euroopa Komisjoni kliima- ja energeetikapaketi eesmärk on tagada, et aastaks 2030 on Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heide 55 protsenti väiksem kui aastal 1990. Samas sillutab see teed Euroopa Liidu kavale saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.
Loomulikult tekitavad muudatused küsimusi ja isegi hirme. Seejuures tuleb aga esmalt aru saada, et pakett, mille komisjon hiljuti välja käis, on ettepanek, mille üle liikmesriigid alles läbirääkimisi pidama asuvad. Eestis arutatakse paketti järgnevatel kuudel mitme huvirühma ja ministeeriumidega.
Eestis on kliimaprobleeme üha enam teadvustatud. Kliimaläbirääkimistel osalevad aktiivselt kõik pooled. Arutelud on toimunud poliitilisel tasemel, ametkondade vahel, ettevõtete ja huvigruppide kaasabil ning kohalikul tasandil – kodanikeni välja.
Suur osa senisest kliimadiskussioonist on Eestis keerelnud peamiselt energeetika ümber. Arvestades, et ajalooliselt on just energeetika andnud kõige suurema osa meie kasvuhoonegaaside heitest, on see ka täiesti mõistetav.
Samas on tähtis tunnistada, et energeetika valdkonnas on Eestis asjad juba pikka aega rohepöörde suunas liikunud. Seda tõestavad näiteks meie taastuvenergeetika kasvav osakaal, õiglase ülemineku kaasav planeerimine, eesolevad rahvusvahelised tuuleenergia projektid, viimastel aastatel vesinikul olev fookus, rahvusvaheliselt tuntud energianutivõrk ja ka Eesti Energia hiljutine süsinikuneutraalsuse plaan.
On rõõmustav, et kohalikud omavalitsused on mõtlemas üha rohelisemalt. Keskkonnainvesteeringute keskuses avatud kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakavade toetus on osutunud väga populaarseks ning kliimateema on kohalikele omavalitsustele aina olulisem. Panustatakse nii linnade ja valdade rohestamisse kui ka tehnoloogia arendusse.
Üheks eeskujulikuks näiteks on Tartu linn, kus on püstitatud ambitsioonikas kliimaneutraalsuse eesmärk, katsetatud eri transpordilahendusi, nagu näiteks rattarent ja nn autovabaduse puiestee, ning kehtestatud haljastuse suurendamiseks uusarendustele krundi roheväärtuse indeks.
Sellised kohalikud initsiatiivid ainult tugevdavad riigi võimalust olla ka tulevikuenergeetikas nii teadmiste kui ka toodete eksportija.
Ei tohi unustada, et oluline koht on ka valdade sellistel ettevõtmistel, mis ei ole suured projektid, vaid kuuluvad valdade arengu juurde. Näiteks leedtänavavalgustusele üleminek, katlamajade ja küttetorustike rekonstrueerimine, valla hoonete energiatõhusamaks muutmine, kergliiklusteede arendamine jne.