Repliik: ja nüüd midagi täiesti teistsugust

Mart Rauba. Foto: Ain Liiva

Ühel õhtul sattusin Netflixis dokumentaalfilmiseeria otsa, mis rääkis Monty Pythoni koomikutegrupist. See on viiest britist ja ühest ameeriklasest koosnev rühmitus, kes lõi 1969. aastal sketšisarja “Monty Pythoni lendav tsirkus”.

Dokumentaalsarjas meenutasid seni elus Pythonid naljade sünnilugusid. Sõna said paarkümmend aastat nooremad koomikud, kes nimetasid oma lemmikuid sketše ja arutlesid nende panuse üle maailma huumorivaramusse.

Palju uut ei õppinud, kõrvu jäi aga üks seni adumata infokild. Need keskklassi peredest koomikud, kelle veidrast revolutsioonist sai briti huumori nurgakivi, esindasid viimast põlvkonda, kelle kodus polnud lapsepõlves televiisorit. Saate aru, neil ei olnud isegi võimalik jäljendada midagi, mis telekast nähtud, nende nooruses istuti perega raadio ümber.