L, 26.11.2022

Võõrvähiliigid tõrjuvad kohalikku jõevähki Eesti veekogudest

Mart Rauba
, ajakirjanik
Võõrvähiliigid tõrjuvad kohalikku jõevähki Eesti veekogudest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Vähke ühest veekogust teise asustada ei tohi. Foto on tänavuselt Wähja festivalilt.
Vähke ühest veekogust teise asustada ei tohi. Foto on tänavuselt Wähja festivalilt. Foto: Ülle Jukk

Keskkonnaamet tuletab vähipüügihooajal meelde, et vähke ühest veekogust teise asustada ei tohi. See aitab vältida vähi võõrliikide levikut ja haiguste, näiteks vähikatku, edasi kandumist. Sellistele haigustele on võõrliigid resistentsed, kuid ohtu võib sattuda kohalik jõevähk.

"Ühtlasi on võõrliigid agressiivsemad ja ebasoodsate keskkonnatingimuste suhtes vastupidavamad. Sellega tõrjuvad nad meie enda loodusliku jõevähi eemale," selgitas keskkonnaameti jahinduse ja veeelustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Teadaolevalt esineb Eestis kolme liiki võõrvähke. Need on Ameerika päritolu signaalvähk, ogapõskne vähk ja marmorvähk, keda on tuvastatud enam kui kümnes kohalikus veekogus. Neid sealt välja tõrjuda on peaaegu võimatu.

"Eelnevat arvestades on oluline meeles pidada, et kui püütakse võõrvähi kahtlusega isend, tuleks sellest keskkonnaametile teada anda. Teha tuleks ka foto, mis aitaks liiki tuvastada," sõnas Rakko. Foto koos leiukoha ja -ajaga tuleks saata e-kirjaga keskkonnaametile. Kindlasti ei tohi vähke omal algatusel ümber asustada.

Haiguste leviku piiramiseks on oluline vähipüügivahendite desinfitseerimine. Kui jätta püügivahend mõneks tunniks päikese kätte, peaks see haigustekitajad hävitama. Ohtlikem haigus jõevähile on vähikatk, mille suhtes vähi võõrliigid on resistentsed.

Vähipüügil pea kinni ka piirangutest: püük on lubatud ainult teatud veekogudes, vähipüügiks peab olema vormistatud kalastuskaart ning püüda võib ainult neid vähke, mis on suuremad kui 11 sentimeetrit.

Vähipüügist lähemalt saab lugeda keskkonnaameti kodulehelt.

Märksõnad
Tagasi üles