Saunalaval sündinud idee tõi Huljale maailma parimad kombainid

Teisipäeval alanud ja kolm päeva kestev kombainide võrdlus tõi Huljale maailma parimad tootjad eesotsas lipulaeva John Deere’iga.

Maailma parimate kombainide Huljale toomise idee autor on Aru Põllumajanduse OÜ arendusjuht Karl Lindam. Mees rääkis, et mõte oli tekkinud saunalaval. Pärast seda, kui eri tootjad olid talle oma kombaine müüa pakkunud, nimetades neid Eesti tingimustes maailma parimateks. Öelda võib ju paljutki, aga parima selgitamiseks tuleks ikka midagi ära teha. Ja nii korraldatigi osaühingu eestvedamisel kombainide võrdlus. Eile reastusid juba varem mainitud John Deere’i kahe kombaini kõrvale veel Claas Lexion, New Holland ja Case.

John Deere’i esindanud Wihuri Agri tootejuht Marek Peensalu selgitas, et olulist rolli mängib kombaini seadistus. Küsimusele, kas lipulaev ka konkurente kardab, vastas Peensalu: “Otseselt ei karda kedagi.”

Tema sõnul selgitavad parima kohtunikud. Samas möönis Peensalu, et kõikides kriteeriumites ei ole võimalik ühel masinal võita.

Kombainide võistlusel ehk nagu korraldajad seda mõõduvõtmist nimetasid, võrdlusel, koostas metoodika ja teeb mõõtmisi Eesti taimekasvatuse instituut koostöös erapooletu žüriiga. Võrdluses mõõdetakse kombaini tootlikkust, kütuse ja AdBlue kulu, tera­kadu, pooliku tera protsenti punkris ja põllul, prügisust, põhu- ja aganalaotuse kvaliteeti, heedri lõikekvaliteeti ja tööseisakuid. Lisaks valmib finantsvõrdlus, mis sisaldab masina hinda, ülalpidamiskulu, remondikulu, kütusekulu ning terakaost ja varisest tekitatud kulu.

Aru Põllumajanduse OÜ agronoom Jakob Lindam selgitas, et selle kõrval, mis kombain kätte saab, ei ole vähem tähtis, mida ta maha jätab. Maha jäetud pinnase kvaliteedist sõltuvad ju omakorda järgnevad tööd, näiteks randaalimine, ja nende kvaliteet.

Väite peale, et võistluse käigus tehakse nüüd hulk töid tasuta ära, ütles Jakob Lindam, et tegemist on pigem kahjuga. Ta tõi põhjenduseks, et kombainide võrdluse ettevalmistamise ajal oma tööd seisid. Samuti hoiti võrdluse tarvis rapsipõldu, kus oleks pidanud juba natuke varem koristus algama. Seega on sealt tulev saak väiksem kui see, mis oleks saadud, kui koristust oleks alustatud varem.

Kombainide võistlust jälgiv põllumees Jaan ei osanud pakkuda, mis masin jõukatsumise võidab. Tema hinnangul oli John Deere’i kõrval potentsiaali ka Claasi masinal, kuigi kahe masina hinna vahe on Jaani hinnangul 150 000 – 200 000 eurot.

Claasi firmat esindanud AS Baltic Agro Machinery turundusjuht Lola Tehver lausus, et umbes nimetatud summa võrra on Claasi kombainid odavamad. Tehver rõhutas, et firmad ei lähe üksteise vastu ja tulgu tulemus, missugune tuleb, oluline on, et saadakse võrdlusmoment ühes ja samas kohas, ühesugustel tingimustel. Tehveri sõnul olid nad pakkunud, et kombainide rooli istuvad kohalikud põllumehed. “Roolis peab olema päris inimene,” sõnas ta. Kuid John Deere’i esindaja ei olnud sellega nõusse jäänud. Nemad panid masina rooli suisa tehase esindaja. Nii läkski, et mitte ainult masinad põllul ei olnud tippklassist, vaid nende roolis oli kas tehase esindaja või firma tootejuht.

Roolis peab olema päris inimene.

Lola Tehver, AS Baltic Agro Machinery turundusjuht

Tehver selgitas, et kõik võrdluses osalevad masinad on varustatud tipptehnoloogiaga. Oluline on, kuidas seda osatakse kasutada ehk kuidas masin seadistatakse just sellel hetkel valitsevatele oludele vastavaks.

Küsimusele, kas võrdluse tulemus määrab ära ostuotsustuse, vastas idee autor Karl Lindam, et tegelikult oleks otsuseks vaja kolme hooaja võrdlust. Samas ta möönis, et nii palju aega ei ole. “Kindlasti aitab otsustada,” sõnas Lindam, nõustudes, et ka üks mõõduvõtmine annab väärtuslikku infot.

Võrdluse eesmärgiks oli välja selgitada kombainide eelised ja erinevused Põhja-Eesti tingimustes. Võrdluse käigus koristatakse talirapsi ja rukist, tulemused selguvad ühe kuu jooksul.