:format(webp)/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
/nginx/o/2021/08/10/13982492t1hb8e8.png)
Pärast Eesti taasiseseisvumist ja turumajandusele üleminekut algas suur erastamine, mis tõi kaasa kamaluga eraomandust tähistavaid silte.
Erateed tähistav liiklusmärk on nagu “telliskivi”, mille alt läbi sõita ei tohi
Küll tähistati eramaad, erametsa, erateed. Pahatihti olid need sildid ebaseaduslikud ehk omaalgatuslikult pandud. Nüüd on asi teisiti ja näiteks erateed tähistavat liiklusmärki tuleb tõsiselt võtta, mitte nagu hiljaaegu juhtus, et toimetuse autoga kuivatipõlengule kihutades põrutati selle märgi alt läbi.
Puhtalt erateed tähistav liiklusmärk on tegelikult nagu sohvrite keeli “telliskivi”, mille alt läbi sõita ei tohi keegi, välja arvatud muidugi operatiivsõidukid. Liiklusseadus sätestab vaid selle, et ka erateed peab alarmsõiduk vajaduse korral kasutada saama. Alarmsõidukil peab olema sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli. Helisignaali sisse lülitamine pole kohustuslik, kui ohutus on tagatud.
/nginx/o/2021/08/10/13982493t1h6ca3.png)
Erateed tähistava liiklusmärgi alt võib läbi sõita ainult teeomaniku loal. Sellel liiklusmärgil on veel kaks varianti. Ühe variandi puhul määratleb omanik ise, kes võivad sõita. Näiteks külalised. Teisel puhul annab omanik sõitjale võimaluse minna erateele ainult omal vastutusel. See tähendab, et teeomanik ei taga tee ohutust.
Ida prefektuurist öeldi, et erateel liiklemist liiklusseadus ei määratle ja selle üle järelevalvet politsei ei tee. Kui aga keegi järjepidevalt kasutab kellegi erateed ja maaomanik sellega rahul ei ole, võib omanik pöörduda kohtusse või kohalikku omavalitsusse.
/nginx/o/2021/08/10/13982494t1h4d1d.png)
Tapa valla teede- ja liikluskorraldusspetsialist Jaanus Annus ütles, et tema küll ei mäleta juhtumit, mil keegi oleks eratee väärkasutuse tõttu omavalitsuse poole pöördunud. “Ei ole ette tulnud, et oleks pidanud selliseid olukordi lahendama,” sõnas Annus.
Viru maakohtu pressiesindaja Kristi Ehrlich selgitas, et erateega seonduvat nimetatakse kohtu keeli avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjadeks. Neid tuli eelmisel aastal Viru maakohtusse ehk Virumaale kolm, tänavusi juhtumeid on 5. augusti seisuga neli. Kui mitu neist puudutas Lääne-Virumaad, seda statistika ei kajasta.