Kolumn: äratage lohe

Rakvere on iseäralik linn. Väge on siin palju olnud. Vägi on ka tihti otsa saanud. Odette Kirsi sulest tulnud arvukaid Rakvere ajaloo käsitlusi sirvides saame teada, et Rakvere linna kujunemist on mõjutanud mõis ja kirikumõis. Mõisa ulatuslikud valdused Vallimäel ja sellest põhja pool ning kirikumõisa karjamaad allpool Pikka tänavat võimaldasid tiheasustusel tekkida vaid põhja–lõuna-suunaliste lohedena piki Pikka tänavat, Vallikraavi tänavat ja praegust Võidu tänavat. Ainult Tallinna tänav pressis end risti läbi mitme suurvalduse.

Rakvere areng oli surutud kitsastesse koridoridesse. Tõeline vägi vallandus 1920. aastatel, kui mõisa ja kirikumõisa maad linna valdusesse läksid. Suure hooga ja majesteetlikult planeeriti uus linnasüda praeguse Keskväljaku ümbrusesse, Lai ja Laada tänav said arenguhoo sisse. Kauni komplektina ehitati ümber suure ringtee saksa ja eesti gümnaasium, asuti ehitama Pauluse kirikut.

Ajalugu muutus. 1940. aastal sai vägi järsult otsa. 19. septembril 1944. aastal hävis suur osa põhjapoolsemast Rakverest pommirahe all. Okupatsioonide kammitsad kestsid kaua. Nõukogude ajal oli palju väge Rakveret ümbritsevatel ühismajanditel. Rakvere kiratses, seda hoidsid üleval turg ja poed. Lõpuks avastati paneelmajad, neid asuti innukalt ehitama kõikjale, kuhu mahtus. Ruumi oli, sest kesklinnas oli areng vahepeal seisma jäänud. Aga seegi vägi sai otsa.