Elumere ummiklained

Kaju Maris (Siret Tuula) uurib pingil põõnavat Tson Lemberit (Mihkel Tikerpalu) kui saatuse või mere ootamatut kingitust. Foto: Teater Nuutrum

See oli ikka saatuse sõrm, mis lasi purupurjus Tson Lemberil Kaju Marise õuele räntsatada. Ja et August Mälgu loomingust innustunud Jaanus Nuutre ta Eisma sadama mõr­rakuuri juhatas. Just seal – naise kasinas, aga õdusas kambris – algab Tson Lemberi uus elu. Uus küll, aga mehel vanad vimkad küljes – pudel armas, meri põlvini ja luiskelugusid rohkem kui meres kalu. Suur saladus ka kivina hingel.

Tson Lemberi tee bravuurikast uue elu alguse kuulutamisest tegeliku uuenemiseni kulgeb mööda mässavat ja rohkete karidega hingemerd, kus pole lihtne faarvaatrit sättida ning saatuse ummiklained käivad ajuti õige kõrgelt.

Nii see rannaküla elu on – laintest kantud ja tuultest seatud. Kaju Marise (Siret Tuula) hooleks on laeva vettelaskmispeo argised toimetused, Laratsi Elsa (Eva Püssa) edendada jäävad kõmu, klatš ja glamuur. Siidkleitide sahinal lehviva leskproua välkuvate silmade vilka pilgu eest ei jää ükski eluseik varjatuks. Tema küsimuste ja nõuannete tulv, milles üksjagu intriige ja omakasupüüdlikkust, ähvardab naabrinaist uputada.