Station Narva – festival, mis ei saaks toimuda kusagil mujal

Peterburi elektrooniline duo Aigel Station Narva laval. Foto: Konstantin Sednev

Ülisuure osa sellest miskist, mida Station Narva kogemuseks nimetada saab, moodustab Narva linn. On Narva – kaunis linn oma tuntavalt ja põnevalt teistlaadi kultuuriruumiga. Ja siis on Station – pikalt ette planeeritud, napilt nädalaks püstitatud eelpost mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopa Liidu piiri vahetus läheduses.

Station Narva ei tähista üksnes kahe kultuuriruumi omavahelist lävimist. Ta segab valemisse veel mitu kultuuri juurde, tõstatab olulisi küsimusi ja otsib vastuseid, elab ja hingab koos Narva ja selle inimestega, pakkudes nii kõrvausse, silmailu kui ka silmuilu (kui pole kohalikku silmu mekkinud, kas oled üldse Narvas käinud?). Ei saa salata, et Narva on mujalt Eestist saabujale seniajani piisavalt müstiline ja teistmoodi koht, mis on festivali juures suur väärtus omaette.

Eelmisel nädalal peetud muusika- ja linnafestival Station Narva läheb ajalukku kui üks esimesi suurüritusi Eestis, kus rakendati kõiki uusi nakkusohu kontrollimise meetmeid. Kuuldavasti ei tuvastanud kohapeal tehtud tuhatkond kiirtesti ühtegi koroonapõdejat, mis ütleb tegelikult nii mõndagi Station Narva publikutüübi kohta.