1989 ⟩ Rakvere rajoon seisis Balti ketis Lelle ja Käru vahel

675,5-kilomeetrises Balti ketis seisid kõrvuti eestlased, lätlased ja leedulased ning kõik nad nõudsid vabadust. Foto: Ain Protsin

23. augustil 1989 seisid eestlased, lätlased ja leedulased Balti ketis. See suur ja vaat et terves maailmas kõneainet pakkunud ettevõtmine vajas ka korralikku ettevalmistust ja nii ilmuski 17. augusti Viru Sõnas üksikasjalik juhis Rakvere rajooni inimestele.

Praegu nimetame me toimunut lihtsalt ja lakooniliselt Balti ketiks, kuid toona oli ametlik nimetus pisut pikem – solidaarsuskett “Balti tee”. Kett algas Tallinnast Toompealt ja lõppes Vilniuses Gediminase torni all. Inimesed moodustasid 675,5 kilomeetri pikkusele lõigule inimketi, et väljendada oma meelsust Molotovi-Ribbentropi pakti suhtes, mille tulemusel kaotasid Balti riigid oma iseseisvuse.

Kui päris aus olla, siis kett päris katkematu siiski polnud – selles oli ka väikesi tühimikke. Mitte et inimestest puudust oleks olnud, aga logistiliste probleemide tõttu ei jõutud õigeks ajaks kaugematele teelõikudele. Keti korraldajad nägid muide sellist asja ette – ka esialgsetes plaanides oli kirjas, et linnades-asulates moodustavad inimesed teineteisel kätest hoides katkematu jada, aga maanteedel seisavad inimesed umbes 10-meetriste vahedega.