Isikut tõendavate dokumentide turvalisust suurendatakse

Muuhulgas saab mustalt turult soetada eri riikide võltsdokumente. Väidetavalt on need dokumendid paljusid riigipiire ületanud. Foto: Kuvatõmmis pimeveebist

Üleeuroopaliselt võetakse veel käesoleval aastal kasutusele biomeetrilised isikutunnistused, mis tähendab, et alates esmaspäevast lisatakse sõrmejäljed peale passi ja elamisloakaardi ka ID-kaardile. 

"Nii Eesti kui ka teised liikmesriigid lisavad alates käesoleva aasta teisest poolest sarnaselt passidega ka isikutunnistuste kiibile sõrmejäljed. Biomeetria lisamine isikutunnistusele on Euroopa Liidu ülene kokkulepe, mille eesmärk on turvalisuse ja julgeoleku parem tagamine tõhusama isikusamasuse kontrollimise teel," rääkis siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Elen Kraavik.

Kraavik lisas, et kuigi Eesti isikutunnistused vastavad juba praegu rahvusvahelistele turvalisuse nõuetele, on oluline tõsta ühtselt kõikide liikmesriikide isikutunnistuste turvalisuse taset. "Euroopa Liit, sealhulgas ka Eesti, toetab võitlust identiteedipettuste ja isikut tõendavate dokumentide võltsimise vastu. Biomeetriliste andmete lisamine sarnaselt passidega ka isikutunnistusele on vajalik nii isikusamasuse kui ka dokumendi ehtsuse kontrollimiseks ning nende dokumentide turvalisemaks kasutamiseks näiteks Schengeni-sisesel reisimisel. Sellega astume järjekordse sammu kuritegevuse vastu võitlemisel. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse andmekaitse põhimõtetest ning andmetele on juurdepääs üksnes selleks õiguslikku alust omavatel ametnikel oma tööülesannete täitmiseks," lausus Kraavik. 

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) identiteedi ja staatuse büroo valdkonna koordineerija Marit Abrami sõnul tehakse isikutunnistustel muudatus uue ID-kaardi taotlemisel ja inimesed ei pea hakkama kehtivat ID-kaarti uue vastu vahetama enne selle kehtivusaja lõppu. Samuti ei pea inimene sõrmejälgi uuesti andma, kui sõrmejälgede viimasest andmisest, näiteks passi taotlemisel, on möödas vähem kui kuus aastat. Tema sõnul on kõige mugavam ja soodsam viis oma andmete kontrollimiseks ja uue dokumendi taotlemiseks kasutada politsei iseteenindusvõimalust internetis aadressil iseteenindus.politsei.ee. 

"Kui inimesel on nõuetekohane foto, allkirjanäidis ning tema sõrmejäljed kehtivad, saab dokumenti taotleda kodust lahkumata. Kui andmed on puudulikud, tuleb külastada PPA teenindussaali, kus asuvad digikioskid, milles saab tasuta teha nii nõuetekohase foto, anda sõrmejälgi kui allkirjanäidist. Seejärel saab taotlemist jätkata internetis PPA iseteeninduskeskkonnas, kuhu digikioskis antud andmed automaatselt edasi liiguvad. Dokumendile järele tulemiseks soovitame eelnevalt broneerida aeg: broneering.politsei.ee, nii saab dokumendi kätte loetud minutitega," sõnas Abram. 

Siseministri määrusega lihtsustatakse nende inimeste isikutunnistuse, elamisloakaardi, elamisloa või -õiguse taotlemise protsessi, kelle terviseseisund ei võimalda neil isiklikult taotluse esitamiseks PPA teenindusse kohale ilmuda. Arstitõendi esitamise korral ei tule edaspidi dokumendi taotlemisel sõrmejälgi anda, kui viimasest sõrmejäljehõivest on möödas vähem kui 11 aastat. Seega ei ole neil inimestel vaja kohale ilmuda järgneval kahel isikutunnistuse ja elamisloakaardi taotlemise korral ning nad saavad nii, nagu praegu dokumenti mugavalt taotleda PPA iseteeninduskeskkonnas.

Samuti jääb endiselt alles võimalus, et kui Eestis viibiva isiku terviseseisund ei võimalda tal dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks isiklikult PPA teenindusse minna, saab PPA ametnik taotluse ja biomeetriliste andmete võtmiseks minna tema elu- või viibimiskohta.  Sõrmejälgede kehtivusaja pikendamise muudatus ei puuduta passide taotlemist, sest pass ei ole Eestis kohustuslik dokument. 

"Töötame igapäevaselt kõikide ametiasutustega koostöös selle nimel, et olla rohkem näoga inimeste poole – tuua teenus inimestele lähemale, lihtsustada erinevaid protsesse ning neid võimalikult mugavaks muuta, hoides seejuures aga meie kõige olulisemat fookust – turvalisust ja julgeolekut," rääkis Kraaavik.

Euroopa Liidu määrus, mis kohustab alates 2021. aasta teisest poolest ka ID-kaartidel biomeetriat kasutama, võeti vastu 2019. aastal. Uued biomeetrilised isikutunnistused on paljud liikmesriigid käesoleva aasta augusti algusest juba kasutusele võtnud, sealhulgas näiteks Soome, Saksamaa ja Tšehhi.