Krista Fischer: "Biostatistika oli olemas ka enne koroonakriisi"

Krista Fischer kuulub matemaatilise statistika professorina ka teadusnõukoja liikmete hulka. Foto: Sille Annuk

Krista Fischer on Tartu ülikooli (TÜ) juures tegutseva matemaatika ja statistika instituudi professor, aga teadustööd on ta teinud ka genoomika instituudis, sealhulgas TÜ geenivaramu loomisel. Valitsuse kokku kutsutud teadusnõukoja liikmena analüüsib ta biostatistikat, näiteks nakatunute arvu, mis aitab kriisi ajal paremini otsuseid teha. Esmaspäeval külastas Krista Fischer Rakvere ametikoolis toimunud Lääne-Viru hariduse päeva, kus esines ettekandega "Biostatistika ja selle olulisus nii kriisijuhtimisel kui ka meditsiinis ja tervishoius üldisemalt".

Igahommikuste koroonanumbritega oleme kõik juba harjunud. Osa loeb huvi ja hirmuga, paljud suhtuvad neisse umbusu ja põlgusega. Neid, kes ei viitsi enam süveneda, on mõlemas leeris. Mis on selles statistikas kõige olulisem?

Üks nakatunute arv ei ütle iseenesest nii palju. Ütleb see, mis toimub mitmel järjestikusel päeval või nädalal. Kui need arvud lähevad järjest suuremaks, siis ongi hakanud toimuma eksponentsiaalne kasv ehk iga nakatunu nakatab edasi rohkem kui ühte inimest. Sellega kaasneb kasv haiglapatsientide arvus ja kahjuks ka suremuses. Siis ongi selge, et kasvu tuleks ühel hetkel pidurdada. Kui paari viimase päeva arvud on väiksemad kui eelmisel nädalal, siis on selge, et langustrend on saavutatud ja tuleb lihtsalt samamoodi jätkata.