Juhtkiri: ranitsad ja rahapajad

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Kuigi öeldakse, et lapsed on investeering tulevikku, teab iga lapsevanem, et vähemalt esialgu on nad kulu. Piltlikult öeldes kõlab koolikella helin lapsevanema kõrvus kassaaparaadi häälena. Septembriga seotud väljaminekud tasub läbi mõelda juba varakult, õnneks paneb õla alla ka kohalik omavalitsus.

Kui laps astub esimesse klassi, on tema koolitarvete ostuks ette nähtud ranitsatoetus, mis on maakonnas olenevalt vallast 70–150 eurot. Margus Vahteri eksperimendist selgus, et keskmise ranitsatoetuse eest saab üks keskmine kooliminev laps kõik vajaliku kätte vaid siis, kui valib kõige odavamad tooted. Aga viieeurosed pastlad on oktoobrikuuks juba katki.

Muidugi on lastevanemad erinevad ja mõned eeldavad, et toetus peaks korvama kogu väljamineku. Ratsionaalsemad aga võtavad saadud raha toetusena, nagu seda summat ka kutsutakse. Nemad ei hakka esimese septembri eelõhtul sente lugedes ja valla- või linnaametnikke kirudes poode kammima. Nemad on mõned asjad juba ette soetanud. Samuti on nad arvutused ilusti ära teinud ja teavad, et kui enne tuli tasuda iga kuu lasteaia kohamaksu ja toiduraha, siis selle võrra väljaminekud hoopis vähenevad.