Juhtkiri: aeg ulatada abikäsi

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Vao majutuskeskuses hakkavad peavarju saama Talibani hõivatud Afganistanist evakueeritud perekonnad. Tegemist on emotsionaalselt vägagi laetud teemaga, mis paneb inimesed ühest küljest arvama seda, et meie kohus maailmarahvana, eurooplastena on aidata, samas ei saa hukka mõista ka neid, kes on seisukohal, et Eesti ei peaks püüdma kõiki maailma muresid enda õlule võtta.

Iga riik on aga väärt oma valitsejaid. Ka Afganistan. Kui seal Talibanile üldse vastu ei hakata, siis järelikult sobib sealsetele inimestele Talibani võimu all elamine. Mis see meie asi peaks olema, kuidas nemad elavad? Kui Afganistani valitsus ise oma rahva eest ei seisa, ei peaks seda tegema ka keegi teine, on olnud ka USA praeguse presidendi Joe Bideni sõnum.

Samas on afgaanide seas palju neid, kes on teinud koostööd Eesti ja eestlastega ning kelle praegune olukord ei ole väljamõeldis. Inimesena, rahvana on meil kohustus aidata neid, kelle elu on ohus, eriti juhul, kui see on meie võimuses. Kuraditosin Eestisse saabuvat afgaani ei ole ju tegelikult mingi üüratu hulk. Aga need mõned päästetud elud tähendavad nende inimeste perekondadele ja lähedastele kogu maailma.