Saamata tulu paneb piimatalud proovile

Eelmisel aastal lõpetas Lääne-Virumaal jõudluskontrolli andmeil tegevuse kuus kuni viiekümne lehmaga farmi. Foto: Teet Suur

Kui eelmisel aastal olid Lääne-Virumaal sunnitud tegevuse lõpetama kuus keskmise suurusega piimafarmi, siis tänavu kurdavad vähenevate kokkuostuhindade tõttu raskuste üle juba ka suurtootjad.

Eelmisel aastal lõpetas Lääne-Virumaal jõudluskontrolli andmeil tegevuse kuus kuni viiekümne lehmaga farmi.

Piimakombinaadid neilt enam piima vastu ei võtnud, põhjendades seda liiga väikese müügikogusega. Ühed lõpetanuist, Väike-Maarja valla Kurtna küla talunikud Raivo ja Liivi Raimla pidid lehmad ära müüma maikuus ja mõtlema, kuidas edaspidi toime tulla. "Naine vormistas ennast töötuks, mina püüan põldu harida," tunnistas Raivo Raimla.

Ühiselt või omaette?
MTÜ Ühispiim, mis ühendab Kadrina kandi väiksemaid piimatootjaid, saavutas läbirääkimistel piimatöötleja AS Maagiga piimamüügi pikenduse selle aasta kolmeks kuuks.

Kusjuures üle 15 tonni kuus müüvad tootjad saavad piimakilo eest kolm krooni, väiksema koguse müüjad 50 senti vähem. "Lepingud on sõlmitud iga müüjaga eraldi, ühiselt meid jutule enam ei võetud," kirjeldas olukorda ühistu esindaja Ene Milvaste.

Hulk Eesti piimatalusid on koondunud ühistutesse ja püüavad piimatöötlejaile suuremaid koguseid müües saada paremat hinda. Näiteks Pandivere piimaühistu koondab kaheksat suuremat piimafarmi. Ühistu eestvedaja, Ebavere suurtalu juhataja Ilme Rikken-Gavronski rääkis, et detsembrikuuga võrreldes on piima kokkuostuhind kukkunud 50 senti ja on praegu 3,80 krooni kilo. Piima omahinnaks kujuneb aga üle viie krooni.

Pandivere piim müüakse Jõgeva Tootjate Liidu kaudu, mis omakorda püüab koondada mitme maakonna farmide piima ja niiviisi müüki panna võimalikult suure koguse, et saaks töötlejalt kõrgemat hinda küsida.

Ületootmise haardes
Tootjate liit püüab ajada farmeritele võimalikult kasulikku poliitikat, aga lihtne see pole. "Kogume piima Jõgeva, Lääne-Viru, Viljandi, Pärnu ja Põlva maakonnast," loetleb partnereid Urmas Ingver.

Piim müüak­se Põltsamaa meiereile, ASile Maag ja ASile Tere. "Need, kes meie­ga on liituda tahtnud, on seda seni saanud, aga praegu me kedagi juurde ei võta," tunnistas ta.

Ingver kurtis, et piimatootmine veereb allamäge ülemaailmse majanduse jahtumise ja piimakvoodi tõstmise tõttu Euroopa Liidus. Kvoodi kaheprotsendilise tõusu tõttu tuli Euroopa siseturule juurde 2,84 miljonit tonni piima, millele turgu pole.

Lisaks Eesti piimale tuleb Ingveri sõnul meie turule ka piimatooteid Leedust ja Lätist. "Tellime ka ise ASilt Tere võid ja piimapulbrit ja püüame seda realiseerida," nimetas Urmas Ingver ühte abinõu.

Et turgu pole, tuleb investeeringud korstnasse kirjutada. Kehv seis piimaturul sunnib lüpsjate palka alandama. "Koondada kedagi ei saa, sest lehmad tahavad lüpsta," tõdes Ilme Rikken. "Riik peaks piimatootjate kaitseks midagi ette võtma, praegu tunneb maainimene end kohutavalt."

Aastaid Eesti maaelu edasiviivaks jõuks kuulutatud piimatootmine ähvardab pankrotti minna. "Ei tohiks unustada, et üks lehm aitab harida kaht hektarit maad ja kümme lehma annavad ühele inimesele töö," rõhutas Urmas Ingver. "Eesti riik võiks toetada oma piimatootjaid, nagu teeb seda Soome. Soomes oli eelmise aasta lõpus piima kokkuostuhind 7,97 krooni.

• Kokkuostuhind elmise aasta lõpul (krooni liitri eest): Eesti 4,3; Saksamaa 4,96; Prantsusmaa 4,97; Soome 7,97; Leedu 3,72; Läti 3,97.
Allikas: Maaleht