Vaade: selge sõnumi ootel

Eva Samolberg-Palmi. Foto: Meeli Küttim

Tänavuse kooliaasta algus pole meie peres veel kuigi eriline. Vanem laps läks viimast aastat lasteaeda, viimasele kursusele, nagu ta ise nimetab. Noorem alustas alles lastehoiuteed. Kõige pisemate hoidmise süsteemi Rakvere linnas olen kiitnud varemgi ja ei saa sellele ette heita midagi ka praegu. Aga siis tuleb kool.

Kuueaastane laps arutab lasteaias koos sõpradega, millisesse kooli keegi läheb. Koolilapseks saamine on ühele kuuesele universumi kõige tähtsam asi. “Ingrid tahab tulla minuga ühte kooli. Mis minu kooli nimi on?” küsib tütar kodus. Seda viimase poole kuu jooksul üha sagedamini. Küsimusi on erinevaid. Küll puudutavad need maja, küll õpetajaid, küll kaaslasi. Ja ma ei oska tegelikult vastata.

Olen aru saanud, et Rakvere linn läheb tulevast õppeaastast kolme põhikooli teed. Aga siis kohtun tuttava lapsevanemaga, kes on asjast hoopis teisiti aru saanud. Ja kolmandal on tulevikust veel sootuks erinev versioon. Aeg kulub, kuud lähevad ja inimesed, kes on harjunud pikki plaane tegema, tammuvad rahutult paigal.