/nginx/o/2017/05/03/6619869t1h8eba.jpg)
/nginx/o/2021/09/01/14041358t1h0396.jpg)
Eelmisel laupäeval toimus Kondivalu, Lepiku ja Palermo elanike koostöös esimene Kondivalu kandi kogukonnapäev. Kui me korraldusmeeskonnaga, kuhu kuulusid Reesi Efert, Evelin Rikma, Marika Kundla ja Rita Mets, päeva mõtet arendama hakkasime, lõime oma idee tutvustamiseks ja inimeste kaasamiseks Facebooki grupi nimega Kondivalu Rahvas. Teiseks tegime sõna otseses mõttes otsepostitust ja käisime läbi kolme linnaosa aiad ja postkastid, mille käigus sai näost näkku vesteldud ka majaomanikega.
Üllataval kombel polnud kõik inimesed meie idee üle rõõmsad, sest nii mõnelgi neist tekkis küsimus, miks me pidutseme, mitte ei lahenda probleeme. Tooksin siinkohal esile, et kogukonnapäeva põhiline mõte oli oma naabritega tuttavaks saada kas siis koos korraldamise või aedades pakutavates tegevustes osalemise kaudu. Idee algfaasis loodud näoraamatu kogukonnagrupp ei kanna ainult päeva korraldamise mõtet, vaid seal saab jagada ka ümbruskonda puudutavat infot, rääkida piirkonna ajaloost, ja miks mitte teada anda murekohtadest.
Kuna muresid tundus elanikel päris palju olevat, oli selge, et peame lisama oma pidupäevakavasse kohtumisõhtu, kus rääkida murekohtadest ja teavet saada. Nii sündiski vestlustund “Kellaviietee”, kus said kokku Kondivalu ja lähiümbruse elanikud ning linnavalitsuse esindajad Triin Varek, Laila Talunik ja Andres Jaadla. Vestluse eesmärk polnud kuulata erakondade tulevikulubadusi, vaid pigem teada saada projektidest ja plaanidest, mis Kondivalu ja lähiümbrust puudutavad. Üldjuhul võtavad linna projektid plaanist teostuseni mitu aastat aega. Tihti korjavad loorbereid hoopis teised juhid kui need, kes teemaga alustasid, kuid on ka vastupidi: vastutavad eelkäijate valede otsuste eest.
Elanike suurimad probleemid seonduvad teede, nende korrashoiu ja liiklusohutusega. Küsimus pole mitte just autoteede, vaid kõnniteede halvas seisukorras või lausa nende puudumises, ohtlikes ristmikes ja teeületuskohtade vajaduses. Omavahel vesteldes sai teatavaks, et Tartu tänava teede ja ristmike korrastuseks on juba ammu projekt olemas, kuid see on rahastuse ootel. Kunderi tänava jaoks, kus alates Laskeraja tänava ristist kõnniteed pole, lähiajal kahjuks lahendust näha ei ole, kuid anti lootust, et linnaga koostööd tehes saab vähemasti talvel autotee kõrvalt lumi ära lükatud ja ehk on tulevikus võimalik ka tee äärde pinnatud ala luua. Välja öeldud sai ka mõte, et teoreetiliselt on võimalik järgmise nelja aasta jooksul korda saada ka Tartu tänav, kuid kas see teostub, otsustab juba uus volikogu.
Üllataval kombel polnud kõik inimesed meie idee üle rõõmsad, sest nii mõnelgi neist tekkis küsimus, miks me pidutseme, mitte ei lahenda probleeme.
Murekohaks oli ka biojäätmetega ümber käimise korraldus, sest inimesed viskavad tihti aiajäätmeid, nt suures koguses allakukkunud õunu, metsa alla, risustades loodust ja mõjutades sellega ka linnametsa taimekooslust. Ka siin on võimalik koostöös linnaga abi leida. Nimelt on võimalik sarnaselt lehekoristuspäevadega korraldada näiteks sügisest õunaprügi äravedu ja kevadel oksakorjeringe.
Veel taheti teada seda, kas linnal on olemas linnametsa majandamise kava, ja saada kinnitust, et metsa pole plaanis kasutada kinnisvaraarenduses. Mõlemale küsimusele saime vastuseks selge ei.
Murekohaks oli ka biojäätmetega ümber käimise korraldus, sest inimesed viskavad tihti aiajäätmeid, nt suures koguses allakukkunud õunu, metsa alla, risustades loodust ja mõjutades sellega ka linnametsa taimekooslust.
Loomulikult on Kondivalu inimeste murekohaks ka Rakvere põhikooli saatus, sest eks ole see ju ainuke linna kogukonnakool. Saime täpsemad selgitused viimase aasta jooksul laineid löönud küsimustele põhikoolivõrgu korrastamise kohta. Nimelt pole kinnitatud kava kohaselt lähiajal ümbruskonna elanikel vaja muudatusi karta. Kuni aastani 2027 peaks kõik toimima tavalisel viisil ja alles sealt edasi – lähtuvalt tulevastest otsustajatest ning rahvastiku liikumise ja riigigümnaasiumi mõjust – tehakse ümberkorraldused. Samas ei saa praegused linnajuhid sada protsenti kinnitada, et nii kindlasti jääb, sest peale valimisi võivad uued rahvaesindajad plaane muuta. Küsimuse suhtes, kas põhikoolivõrgu korrastamisse võiks kaasata kogukonna esindajad, oldi meelestatud positiivselt, sest riigigümnaasiumi rajamisega seotud ideekohvikud on olnud heaks eeskujuks.
Kõiki varem kogutud küsimusi me detailideni lahata ei jõudnud, aga saime toetavat tagasisidet, et kui tekib probleeme, millele oleks vaja lahendust, võib alati linnavalitsuse poole pöörduda. Kui kirjutada linnavalitsuse üldmeiliaadressil, registreeritakse kiri koos teemaga ja suunatakse vastavale ametnikule, kes küsimusega tegelema peab. Selline bürokraatlik viis võib küll kuni 30 päeva aega võtta, enne kui asjaga tegelema hakatakse, kuid samas on garanteeritud, et iga küsimus saab lahendatud või selgitava tagasiside. Kiiret lahendust vajava teema puhul võib ka otse ametniku poole pöörduda.
Kohtumisõhtut “Kelleviietee” võib lugeda kordaläinuks, sest saime tutvustada linna esindajatele põhilisi kohalikke murekohti ja samas ka täpsemalt teada, kuidas käituda, kui on lahendust vajav olukord. Igal inimesel on võimalus ise panustada linna paremaks tegemisse probleemidest teada andmise kaudu.
Inimestel tuleb ise olla aktiivsem ja otsida võimalusi linnavalitsusega koostööd teha. Üheks heaks võimaluseks ongi ühiselt tegutseva kogukonna loomine. Tänan südamest Moonaküla rahvast, kes eelmisel aastal kogukonnapäeva korraldas ja oma eeskujuga ka Kondivalu inimesi nakatas. Ühtlasi viskan õhku väljakutse teistele linnaosadele.
Kes on järgmine? Meil on Rakveres 19 linnaosa. Kui juba viis-kuus oleks aktiivsed, saaks elanike abiga linnas väga mitmes valdkonnas koostöö paremaks, rääkimata sellest, kui kultuuriliselt mitmekülgne võiks olla elu suvi läbi või lausa aasta ringi.