Kogukonnapäevale tagasi vaadates

Krõõt Nõmmela-Mehide. Foto: Meelis Meilbaum

Eelmisel laupäeval toimus Kondivalu, Lepiku ja Palermo elanike koostöös esimene Kondivalu kandi kogukonnapäev. Kui me korraldusmeeskonnaga, kuhu kuulusid Reesi Efert, Evelin Rikma, Marika Kundla ja Rita Mets, päeva mõtet arendama hakkasime, lõime oma idee tutvustamiseks ja inimeste kaasamiseks Facebooki grupi nimega Kondivalu Rahvas. Teiseks tegime sõna otseses mõttes otsepostitust ja käisime läbi kolme linnaosa aiad ja postkastid, mille käigus sai näost näkku vesteldud ka majaomanikega.

Üllataval kombel polnud kõik inimesed meie idee üle rõõmsad, sest nii mõnelgi neist tekkis küsimus, miks me pidutseme, mitte ei lahenda probleeme. Tooksin siinkohal esile, et kogukonnapäeva põhiline mõte oli oma naabritega tuttavaks saada kas siis koos korraldamise või aedades pakutavates tegevustes osalemise kaudu. Idee algfaasis loodud näoraamatu kogukonnagrupp ei kanna ainult päeva korraldamise mõtet, vaid seal saab jagada ka ümbruskonda puudutavat infot, rääkida piirkonna ajaloost, ja miks mitte teada anda murekohtadest.

Kuna muresid tundus elanikel päris palju olevat, oli selge, et peame lisama oma pidupäevakavasse kohtumisõhtu, kus rääkida murekohtadest ja teavet saada. Nii sündiski vestlustund “Kellaviietee”, kus said kokku Kondivalu ja lähiümbruse elanikud ning linnavalitsuse esindajad Triin Varek, Laila Talunik ja Andres Jaadla. Vestluse eesmärk polnud kuulata erakondade tulevikulubadusi, vaid pigem teada saada projektidest ja plaanidest, mis Kondivalu ja lähiümbrust puudutavad. Üldjuhul võtavad linna projektid plaanist teostuseni mitu aastat aega. Tihti korjavad loorbereid hoopis teised juhid kui need, kes teemaga alustasid, kuid on ka vastupidi: vastutavad eelkäijate valede otsuste eest.