Nurmkana

Nurmkana looduses. Foto: Peep Veedla

Nurmkanaseltskond, keda me praegu ringi näeme sibamas, on suvine perekond – isa, ema ja lapsed. Niimoodi üheskoos veedetakse aega kevadeni, mil otsitakse omale paarilised. Ja praeguse seltskonna suurus oleneb sellest, kui paljudel lastel on õnnestunud ellu jääda. Nurmkanadel on lasterikkad pered – lapsi võib kooruda üle kahekümne!

Muiste munenud nurmkana vaid kaks muna ja haudunud kaks poega välja. Arvanud aga, et kaht poega on liiga raske toita. Läinud selle üle Taevataadile kaebama. Taevataat ei võtnud aga nurmkana kaebust kuulda, vaid torganud pika teiba kesk pesa ja käskinud nurmkana seni muneda, kuni munavirn teibaga tasa. Sest ajast peale olevatki nurmkanal palju poegi.

Aga palju on ka vaenlasi – hulkuvad kassid, rebased, tuhkrud, mingid, kährikud ... Samuti kanakullid, loorkullid, harakad, varesed, valge-toonekured ja kõige tipuks veel inimesed oma suurte põllutöömasinatega. Lisaks kuulub nurmkana jahilindude hulka, kellel olevat väga maitsev liha, kuid õnneks ei ole Eesti jahimehed väga agarad linde laskma ning igal aastal kaotab jahipüssikuulist elu tublisti alla saja nurmkana.