R, 9.12.2022

Põhja-Eesti maitsemärgise võib leida mõisarestoranis ja välitoitlustusel

Piret Saul-Gorodilov
Põhja-Eesti maitsemärgise võib leida mõisarestoranis ja välitoitlustusel
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Altja kõrtsis on ehedad nii intrjöör kui ka pakutavad maitsed.
Altja kõrtsis on ehedad nii intrjöör kui ka pakutavad maitsed. Foto: Marianne Loorents

Põhja-Eesti maitsete aasta pole veel läbi, kuid väikese kokkuvõtte olnust ja tulevastest sündmustest teeb maitsete aasta projektijuht Eha Paas ning ülevaate saab maitsemärgise all tegutsevatest söögikohtadest.

Põhja-Eesti kohalik toit.
Põhja-Eesti kohalik toit. Foto: Arenduskoda

Põhja-Eesti kohaliku toidu märgise kandjaid ühendab tunnusväljend “Paepealsed maitsed” ja Virumaa Teataja püüab Lääne-Virumaal tegutsevaid Põhja-Eesti maitsete pakkujaid tutvustada.

Maitsemärgist kandvad ettevõtjad on seda suve kiitnud. “Aasta on toonud neile tähelepanu ja see on üks eesmärke,” kõneles projektijuht Eha Paas ja lisas, et toiduvõrgustiku arendamisel on tehtud tohutu töö. “Maitsete aasta ongi nagu saagi noppimine. Ajakirjandus on meid märganud ja ettevõtjatest on kirjutatud. Pool teed on käidud, aga liigume järjest enam eesmärgi poole, et paepealsete maitsete elamusi tullakse otsima üleeestiliselt,” rääkis Paas.

Ta meenutas sündmusi, mis algasid mais, kui maitsete aasta sümbol, suur puidust kahvel, üle anti, ja see pole konutanud ühe koha peal, vaid on liikunud käest kätte järgmisse kohta, kus midagi põnevat toimumas on olnud.

Tulevaid ettevõtmisi tutvustades kutsus Paas huvilisi tingimata 11. septembril peetavale Jäneda laadale. “Saagikoristus on käes ja aeg talvevarusid hankida. Täku talli kõrval on meie ala, kus toimub müük ja põnevad töötoad,” ütles Paas. Järgmiseks oodatakse rahvast 25. septembril Sõmerule, kus käsi käes toimuvad maaelufestival ja maal elamise päev. Sealselt laadalt võib taas leida Põhja-Eesti maitsete pakkujaid.

Me näeme, kuidas sünnib koostöö märgiseandjate vahel. Turustamine, tootearendus ja kõik toimib ja kohtumistel saadakse üksteiselt eeskuju.

Eha Paas, Põhja-Eesti maitsete aasta projektijuht

Peale selle on tulemas Lahemaa restoranide nädal, seekord koos sõpradega. “Koos sõpradega on hästi oluline, kuna lisaks Palmsele ja Sagadile tuleb kampa Jäneda Musta Täku Tall ja loodame Georgi Söögitoa osalemist,” lausus Eha Paas.

Projektijuht rääkis maitsemärgise saamisest lähemalt: “Meil on kaks kategooriat. Üks on ettevõtetele, kes toodavad, käitlevad või kasvatavad midagi. Teine on toitlustajatele, kes oma menüüs on valmis Põhja-Eesti pärimust välja tooma ja kohalikku toorainet kasutavad. Lisaks saavad märgise ühingud, kes tutvustavad kohalikku toitu.” Näiteks tõi ta Lobi muuseumi, millest on varasemas maitsete aasta artiklis juttu olnud. “See ei ole küll mahemärgis, aga oluline on, et toit oleks värske ja ei kasutataks kemikaale ega lisaaineid,” ütles Eha Paas ja lisas, et tegemist on usaldusel põhineva märgisega, sest kedagi ei käida kohapeal kontrollimas, hindamiskomisjon vaatab taotluse üle.

Ta kinnitas, et kui tekib kahtlus märgise all müüdava toote või teenuse suhtes või tarbijalt saadakse halba tagasisidet, vaadatakse tingimused üle.

“Siiani oleme välja andnud 62 märgist ja pole kordagi olnud kahtlust, et tegelikult pakutakse mingit välismaa kaupa,” sõnas Paas ja kinnitas, et maitsemärgist taotlevad inimesed, kellele see on päriselt oluline.

Põhja-Eesti maitsemärgis on kolmeaastase tähtajaga ning välja antakse tunnistus ja seinamärk. Peale seda on võimalik taotlust pikendada või sellest loobuda. “Elu on näidanud, et see intervall on täpselt sobilik, sest ettevõtetes vahetuvad samuti inimesed ja mõned lõpetavad oma tegevuse. Põhja-Eesti maitsemärgise mõte on tuua oma piirkonna toitu esile. Me näeme, kuidas sünnib koostöö märgisekandjate vahel. Turustamine, tootearendus ja kõik toimib ja kohtumistel saadakse üksteiselt eeskuju,” kõneles Põhja-Eesti maitsete aasta projektijuht Eha Paas.

Järgmine maitsete aasta piirkond kuulutatakse välja 2022. aasta mais, praegu see veel teada pole. Maaeluministeerium kuulutab aasta lõpus välja konkursi, kus piirkonnad maitsete aasta korraldamiseks kandideerida saavad.

Põhja-Eesti maitsete aasta lõpp ei tähenda märgise kasutamise lõppu, selle all käis tegutsemine enne ja läheb ka edasi.

Palmse mõisa aiasaadused jõuavad ehedal kujul lauale

Palmse mõisas toimetab peakokk Marko Kulver, kelle köök sai peakokkade tuuril kiita.
Palmse mõisas toimetab peakokk Marko Kulver, kelle köök sai peakokkade tuuril kiita. Foto: Erakogu

Mõisa müügikoordinaator Riina Aglaia Päl rääkis, et Palmse mõis pakub hüvade roogade nautimiseks mitmesuguseid võimalusi. Altja kõrts on samuti üks nende toidukoht. Kuna see asub rannakülas ja rannarahvas on alati armastanud kala süüa, serveeritakse seal eri viisil valmistatud kalatoite, kuid rikkalikust menüüst leiab meelepärase kehakinnituse iga möödasõitja. Kõrts on avatud aprillist oktoobrini ja korraga pakutakse hääd-paremat 60 inimesele.

Palmse kõrts asub 190 aasta vanuses mõisa moonamajas. Ehedas kõrtsis saab aasta ringi peamiselt 19. sajandi Eesti maarahva argi- ja pidupäevaroogasid, mille arengut on mõjutanud nii kliima kui ka maaviljelus.

Peakokk Marko Kulver on toidusedeli koostanud kohalikke toidutraditsioone järgides ja nii, et mõnusa kõhutäie saaks iga pereliige. Valikus on märgisega EHE pärjatud rahvuslik menüü, mis on saanud lemmikuks nii eestlaste kui ka välismaalaste hulgas.

Müügikoordinaator andis teada, et Palmse mõisakohvik Isabella on avatud vaid ettetellimisel, kuid sobib suurepäraselt sündmuste tähistamiseks. Peolaua saab katta kuni 30 inimesele. Kohvik asub Palmse mõisa supelmajas, mis on saanud nime tuntud grafoloogi Isabella von der Pahleni järgi.

Palmse mõisas pakutakse roogi, mis on inspireeritud 19. sajandil mõisaköökides leidunud kokaraamatutest. Retseptid on välja valitud põhimõttega näidata ajaloolise mõisaköögi mitmekesisust ja uhkust. Külastajate lemmik on kreemine toorjuustukook Isabella, mida serveeritakse maasikakastmega.

Mõisa müügikoordinaator Riina Aglaia Päl rääkis veel, et toidu valmistamisel kasutatakse kasulikku toorainet ja kõik, mis võimalik, tuleb mõisa aiast. Palmse mõisal on oma võimas kasvuhoone, kus kasvavad soojemaid tingimusi vajavad köögiviljad.

Hiljuti kostitati Palmse mõisas ringreisil olevaid Eesti tipprestoranide peakokki. “Saime hakkama, kuigi väike hirm oli, kas saame nii tähtsate inimeste kostitamisega hakkama. Tuleb välja, et oleme väga tasemel,” rääkis Riina Aglaia Päl.

Metsamaitseline Sagadi söök

Sagadi mõisa peakokk Maren Rits leiab toorainet otse mõisaaiast.
Sagadi mõisa peakokk Maren Rits leiab toorainet otse mõisaaiast. Foto: Eero Vabamägi

Sagadi mõisa restorani peakokk Maren Rits rääkis, et riigimetsamajandi halduses olev restoran pakub palju Põhja-Eesti metsade maitseid. “Meil on välja kujunenud oma tootjad, kelle saadustega me arvestame oma menüü koostamisel,” kõneles peakokk ja lisas, et arvestab alati, mis varustajatel on pakkuda, ja vastavalt sellele kostab menüü.

“Võimalikult palju kasutan kohapeal või ringkonnas pakutavat. Mul on oma rohelisekasvataja, kes varustab pisirohe, kurkide, tomatitega,” jätkas Rits. Aga ka Sagadi mõisas endas on väga võimas maitseainepeenar. Peakokal on välja kujunenud oma seene- ja marjatooja ning karulihaga varustaja. “Karuliha toob juba mitmendat aastat üks jahimees,” ütles peakokk ja kinnitas, et kõik toorained on ametlikult kontrollitud ja hõlma alt midagi ei osteta.

Peakokk Maren Ritsi kirjelduste põhjal võib Sagadi mõisas saada tõeliselt metsamaitselise elamuse, oma osa on ka toidu kõrvale pakutaval koduleival.

Vaksali Trahter toimetab vajaduse korral rabasaarel

Vaksali Trahter Catering pakub, nagu nimigi ütleb, toitlustusteenust. Ettevõtte juhataja Ahto Neidek ütles, et juba põhimõtte pärast eelistatakse kohalikku toorainet. Toidud on pigem oma köögis välja töötatud. “Meie köögi kohta võib öelda, et hea maitse labor, kus pidevalt katsetatakse,” rääkis Neidek ja lisas, et nad pakuvad pikalt veiniga keedetud kastmeid, nii et kui köögis on näha väga palju veini, siis mit­te selle pärast, et kokk on joodik.

Tapa jaama vastas asuva Vaksali Trahteri kaminasaali kasutatakse pidevalt kohapeal toitlustamiseks. Neidek teadis kõnelda, et hoone on Tapa linna üks esimesi elumaju ja see on renoveeritud loodussõbralike vahenditega.

Põhiliselt tegeletakse siiski peo- ja välitoitlustusega. “Vajadusel viime söögi kätte kasvõi rabasaarele seigelnud seltskonnale,” ütles juhataja ja selgitas, et enamasti toimubki väliürituste puhul lõpptöötlus kuskil metsas või jõe ääres. “Kui inimene on neli-viis tundi loodudes viibinud, siis tahab ta korralikult süüa,” sõnas Ahto Neidek ja tõi näiteks, et kõhutäidet on pakutud kanuu-, räätsa- ja öistel tõrvikumatkadel. Ühtlasi rõhutas ta, et igasuguse maitseelamuse juurde käib vastav vein.

Jänedal saab toidu kõrvale teatrielamuse

Põhja-Eesti maitsemärgist kandev Jäneda Musta Täku Tall on iga päev avatud. Selle toitlustus- ja müügijuht Berit Paloson peab loomulikult suursündmusteks lille- ja talupäevi ning laatasid.

Musta Täku Tall pakub eestimaisest toorainest valmistatud ja eesti köögi traditsioonidest inspireeritud toitu ning seda vägagi tänapäevasel moel.

Loomulikult saab seal üritusi korraldada ja külaliste arvu ei pea piirama, sest saali mahub korraga 300 einestajat.

Musta Täku Talli kõrval asuv Jäneda Pulli Tall on tuntud suveteatripaik. Berit Paloson rääkis, et lavastused on Jäneda mõisa produtseeritud ja üle Eesti kokku sõitnud teatripublikule pakutakse lisaks toiduelamust.

“Meie hitt ja sööjate lemmik on seente ja kadakajuustuga üle küpsetatud seakarbonaad,” tutvustas toitlustus- ja müügijuht Berit Paloson.

Avatud aedade ja triiphoonete päev õnnestus kenasti

Põhja-Eesti maitsete aasta projektijuhil Eha Paasil on selja taga tihe kevad ja suvi ning viljakas sügis on ees.
Põhja-Eesti maitsete aasta projektijuhil Eha Paasil on selja taga tihe kevad ja suvi ning viljakas sügis on ees. Foto: Urmas Luik

Eha Paas meenutas augusti algul esimest korda toimunud avatud triiphoonete ja aedade päeva. "Ilm ei hellitanud, aga rahvast jagus. Avatud olid nii suured mõisad kui ka elustiilitalud," rääkis Paas, lisades, et külastajate ja korraldajate tagasiside oli väga hea. Kiideti ideed ja sooviti, et seda algatust kindlasti jätkataks.

"Triiphoone võib olla mitmetähenduslik. Lisaks tavamõistes kasvuhoonele on kauneid ja pidulikke triiphooneid, kus potitaimede keskel saab kohvi nautida. Ka meie saime idee Põhja-Eesti mõisatest, kust sai alguse kasvuhoonekultuur. Triiphoone tuleb saksakeelsest sõnast Treibhaus," kõneles Eha Paas.

Märksõnad
Tagasi üles