Miks Jeppe kukub elektritõuksiga sõites?

Elektritõukeratastega seotud õnnetuste peamisteks põhjusteks on suur kiirus ja valed sõiduvõtted. Foto: Elmo Riig

Paljud teavad Rakvere teatri lavastust "Miks Jeppe joob?". Selles loos küsime, miks Jeppe kukub. Kui täiskasvanuna võib ta kukkuda liigse alkoholi pruukimise pärast, siis noorukieas on kurja juureks elektritõukeratas. Täpsemini öeldes liiga suur sõidukiirus.

Tallinnas registreerib politsei iga päev elektritõukeratastega seotud rikkumisi ja õnnetusi, milles on osalenud alaealised. Kuu alguse seisuga on politsei maakonnas fikseerinud 22 rikkumist, kus osalesid lapsed. Peamiselt ei kantud kiivrit, sõideti kahekesi, paar kergemat avariid lisaks. Kardetavalt on see alles algus. Miks?

Eestis on lubatud elektritõukerattal sõites suurimaks kiiruseks 25 kilomeetrit tunnis. Sõita võib alates 10. eluaastast, kui on olemas jalgratta juhiluba.

Toimetus käis kolmes kaupluses, kus neid sõiduvahendeid müüakse. Vestluste kokkuvõtteks võib öelda, et välismaisele tootele on pandud peale kiirusepiirang 35 kilomeetrit tunnis, Eestis valmistatutele juba 25 kilomeetrit tunnis, nagu on seaduses sätestatud. Juba tegevus, kiiruse piiramine, ütleb, et need rattad on võimelised sõitma kiiremini. Ja mõistagi ei ole asjatundjale mingi probleem piirang maha võtta.

OÜ Rakvere Autokool omanik Tarmo Tänavots rääkis, et tema tähelepanekute järgi jäävad elektritõukeratastega sõitjad peamiselt kergliiklusteedele. Õppesõitu tehes kohtab neid siis, kui nad ületavad sõiduteed.

Tänavotsa sõnul ta elektritõukeratastel sõitjate kiirust hinnata ei oska, küll aga on ta ise proovinud seda sõiduvahendit kiirusel 15 kilomeetrit tunnis. Ja sõiduõpetaja hinnangul võiks see kiirus ollagi maksimaalne.

OÜ Tapa Autokool omanik Neeme Külmallik rääkis, et elektritõukeratastel sõidetakse liiga kiiresti. "Jahmatavalt kiiresti," lisas ta. "Tundub, et väga ei toimi," kommenteeris ta ratastele rakendatavaid piiranguid.

Liiga suur kiirus kajastub Külmalliku sõnul ka elektritõukeratastega toimunud õnnetuste statistikas. "Iga päev juhtub," sõnas ta. Õnnetustel ühest põhjust Külmalliku hinnangul ei ole. Tavaliselt on seal mitu tegurit. Neist üheks pidas Külmallik noorte madalat ohutunnet. Samuti vähest oskust hinnata oma võimeid ja liikluses ette tulevaid olukordi.

Mis puudutab jalgrattajuhiloa nõuet, pole juhiluba Külmalliku hinnangul enamikul noortel elektritõukeratastega sõitjatel. Ka politsei tehtav elektritõukerattaid puudutav kontroll jääb sõiduõpetaja sõnul tagasihoidlikuks. Küsimusele vanusepiirangu tõstmise kohta, vastas Külmallik, et ega sellestki kasu ei ole, kui kontroll puudub.

Rakvere politseijaoskonna patrulltalituse juht Tauno Lempu ütles, et jalakäijate vahetus läheduses tuleb elektritõukerattal liikuda kiirusega, mis oleks neile ohutu.

"Elektritõukerataste kiirust mõõdetakse kiirusmõõtjaga, millega ka kõigi teiste mootorsõidukite kiirust," selgitas Lempu. "Juhul kui märkame kiiremini liikuvat tõukeratast, siis menetleme." Lempu kinnitusel kontrollib politsei elektritõukerataste puhul juhtimisõigust, turvavarustuse kasutust, õigeid sõiduvõtteid ja kohta ning üldse liiklusseaduses kehtestatud reeglite täitmist.

"Linnas liiklemise viisid muutuvad üha mitmekesisemaks ning seetõttu on liikluses üksteisega arvestamine aina olulisem," jätkas Lempu. "Enamik kergliikuritega juhtuvatest õnnetustest on kukkumised, kus mingil põhjusel kaotatakse kontroll ratta üle. Selle põhjuseks on tavaliselt tähelepanematus, valed sõiduvõtted ja -kiirus." Patrullteenistuse juht rõhutas kiivri vajalikkust, see võib kukkumise korral päästa ka täiskasvanu elu. Politsei soovib pöörata tähelepanu liiklejate enda tähelepanelikkusele, turvavarustuse olulisusele ja ohutule liiklemisele. "Lisaks peaksid tõukerattajuhid meeles pidama, et liikluses on neid raske märgata ja seega peab sellega oma manöövrite tegemisel arvestama," sõnas Lempu.