Korteriühistud sõdivad ebaõiglase seaduse vastu

12.01.2021. Rakvere, Lääne-Virumaa FOTOL: LUMI, TALV, LUMETUISK, TUISK, TUUL, BUSS, BUSSILIIKLUS, KÜLM, PAKANE, ÜHISTRANSPORT, ILM FOTO: Marianne Loorents/Virumaa Teataja Foto: Marianne Loorents

Paljud omavalitsused saavad aru korteriühistute liidu algatusest, et kinnistuomanikele pandud kõnniteede korrashoiu kohustus on ebaõiglane ja seadust tuleb muuta.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) läkitas riigikogu majanduskomisjonile korteriühistute seisukohad kõnniteede korrashoiu küsimuses. "Viisime hiljuti läbi veebiküsitluse, kus osalenud rohkem kui 250 korteriühistu esindajad üle Eesti leidsid üksmeelselt, et kõnniteede korrashoid jäägu kohaliku omavalitsuse kohustuseks," ütles EKÜL-i õigusosakonna juhataja ja juhatuse liige Urmas Mardi.

"Omavalitsuste senine praktika ja seadusandlus on võimaldanud läbi heakorraeeskirjade panna kinnistuomanikule koormisena kohustuse hoida korras ka omavalitsusele kuuluv kõnnitee. Nii on korteriühistu liikmete õlule pandud ebaõiglane kohustus," selgitas Mardi korteriühistute seisukohta.

Siiski olid pooled küsitlusele vastanuist seisukohal, et nad nõustuks kinnistuga piirnevat kõnniteed korras hoidma juhul, kui kohalik omavalitsus kompenseeriks sellega kaasnevad kulud. "Samuti rõhutati arvamustes, et kõnniteede korrashoid pole ainult talvine probleem ehk siis lumerookimine ja libedusetõrje, vaid näiteks suviti lisandub niitmiskohustus," sõnas Urmas Mardi.

Rakvere abilinnapea Kert Karus selgitas, et omavalitsus oma õigusaktidega ei saa muuta seadust. Viimane sätestab selgelt kinnistu omaniku kohustused. Karuse sõnul saab omavalitsus selle kohustuse talt ära võtta.

Karus pidas kinnistuomanike kõnniteede korrastamise kohustust ebaõiglaseks. "Miks peab maamaksu maksev linnaelanik koristama linna tänavaid?" küsis ta. Karus tõi näite Moonakülast, kus üks kõnnitee on lai kolm meetrit, teisel pool sõiduteed kaks meetrit. Laiem tee on tehtud kergliiklusteeks ja linn on võtnud kohustuse seda puhastada. See aga on ebaõiglane teisel pool sõiduteed olevate kinnistuomanike suhtes, sest nemad peavad kahe meetri laiust kõnniteed ise puhastama.

Karuse hinnangul on seadus toonud kaasa selle, et linnas on kõnniteed väga ebaühtlaselt puhastatud.

Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum ütles, et kui ta võimule sai, võttis omavalitsus kõnniteede hooldamise enda hooleks. "Nii ei saa, et üks puhastab, teine ei puhasta," selgitas vallajuht. Nii või teisiti peab traktor sõitma, et sõiduteid hooldada. Pole probleemi, kui teeb korda ka kõnniteed.

Vallbaumi sõnul on oluline, et hommikul kella seitsmeks oleks kõik teed puhtad: et lapsed saaksid kooli minna ja täiskasvanud tööle. Küsimusele maksumusest, vastas Vallbaum, et pole lisakohustuse peale kulutatud raha täpselt arvutanud. "Kõike ei saa mõõta rahas," lisas ta.