Janno Vilberg: sõiduteed ületav kergliikleja peab autole teed andma

Copy
Maanteeameti liiklusohtlike kohtade koordinaator Janno Vilberg.
Maanteeameti liiklusohtlike kohtade koordinaator Janno Vilberg. Foto: Marianne Loorents

Toimetuse poole pöördus lugeja, kelle mureks on jalakäijad, kes ületavad kergliiklusteelt tulles autoteed teadmisega, et neil on eesõigus. Eriti ohtlik on olukord siis, kui jalakäija lükkab enda ees lapsevankrit ning paneb sel moel ohtu lisaks enda tervisele ilmsüüta lapse oma. Olukorda oli nõus kommenteerima ja selgitama transpordiameti liiklusohtlike kohtade koordinaator Janno Vilberg.

Lugeja teooria on, et kergliiklusteedel olevad märgised aetakse sassi märkidega 543 ja 544 (ülekäigurada) ja teekattemärgised märgisega 945a (ülekäigurada). Kergliiklusteede ülekäigukohti märgistatakse enamasti märkidega 435 ja 445 (jalgratta- ja jalgsitee algus ja lõpp) ning teemärgistusena kasutatakse märgiseid 946a, 946b ja 946c (lõikumine jalgratta- ja jalgteega) ning 948 (lõikumine jalgrattateega). Ülekäiguraja ja ülekäigukoha sassiajamine võib halvemal juhul lõppeda surmaga.

Sõiduõpetajad ei soovinud nimetatud teemal avalikult sõna võtta. Küll aga ­tõdesid nad, et tõepoolest on tegu ohtliku olukorraga, kus kergliiklejad ajavad sarnased märgid sassi. Ohutussaared seejuures loovad illusiooni ohutusest.

Tagasi üles