Kuritegevus vähenes

Politsei tõhustab järelevalvet liikluses.

FOTO: Arvet Mägi

Eelmine aasta tõi endaga kaasa kuritegevuse mõnin­ga­se vähenemise, politseiprefekt Aldis Alus ja juhtiv­prokurör Margus Kurm tund­sid erilist heameelt varguste märkimisväärselt väiksema arvu üle.

Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Margus Kurm ütles, et registreeritud kuritegevus on langenud nii Eestis kui ka Virumaal. Ida-Virumaal on langus olnud suurem ehk umbes 10%, Lääne-Virumaal 4,5%.

“Mis languse põhjuseks on, ei oska täpselt öelda, aga loodame, et selles on oma osa ka politsei ja prokuratuuri tööl,” sõnas Kurm.

Varguste arv on Ida-Virumaal vähenenud enam kui viiendiku ja Lääne-Virumaal üle 13%. “See teeb mulle eriti head meelt,” sõnas Ida politseiprefekt Aldis Alus, kellega oli sama meelt ka Margus Kurm.

Samas tõi Alus välja, et mõlemad Virumaad on kuritegude arvu poolest 10 000 elaniku kohta nukralt kõrgetel kohtadel – Ida-Virumaa Harjumaa järel teisel ja Lääne-Virumaa kolmandal kohal. Siiski jääb Lääne-Virumaal 10 000 elaniku kohta toime pandud 280 kuritegu alla Eesti keskmisele.

Väärtegude osas on pilt parem, sest Ida-Virumaa on kaheksandal ja Lääne-Virumaa kümnendal kohal.

Lääne-Virumaal pannakse elaniku kohta kõige vähem kuritegusid toime Kadrina, Rägavere, Laekvere ja Rakke vallas, kõige rohkem aga Vihula vallas.

Pea poole kõikidest kuritegudest moodustavad vargused, järgnevad juba oluliselt väiksemate numbritega kehalised väär­kohtlemised ja joobes juhtimised. Aldis Alus rääkis, et joobes juhtide arv on Eestis suurenenud, kuid Virumaal vähenenud. “Muret teeb aga see, et üldise vähenemise juures on suurenenud kriminaalse joobe piiri ületamine,” lausus Alus. Selles valdkonnas teeb Lääne-Virumaa paraku Ida-Virumaale silmad ette, sest Lääne-Virumaal tabati 2011. aastal kriminaalses joobes juhte üle 20% enam kui 2010. aastal, Ida-Virumaal oli kasv aga vaid üle viie protsendi.

Kasvanud on ka alaealiste toime pandud kuritegude arv, eeskätt just varguste poolest. Margus Kurm arvas, et pigem näitab alaealiste kuritegevuse kasv hoopis kuritegude avastamise kasvu. “Ma ei usu, et alaealised on hakanud rohkem kuritegusid korda saatama,” lausus ta ja tõi näiteks, et Lõuna prefektuuris on registreeritud rohkem alaealiste toime pandud kuritegusid kui Põhja prefektuuris, kus elanikke mitu korda rohkem. “Lõuna prefektuuris tehakse kuritegude avastamisel lihtsalt kõige paremat tööd,” kommenteeris ta.

Aldis Alus aga leidis, et politsei peab ühelt poolt rohkem panustama kuritegude avastamisse, teisalt  ka erinevatesse ennetustegevustesse. Just alaealistega seonduv on ka tänavu nii politsei kui prokuratuuri üheks peamiseks prioriteediks.

Margus Kurm kiitis politseid selle eest, et prokuratuuri saadetud kuritegude arv on omajagu kasvanud ning võrreldes tunamullusega on usinalt kerkinud ka nende osakaal kõigist registreeritud kuritegudest.

“Kui kümmekond aastat tagasi rääkisime kogu aeg avastatud kuritegudest, siis nüüd me sellist terminit enam ei kasuta, sest politsei võib küll enda hinnangul leida isiku, kes kuriteo toime pani, kuid prokuratuuri või kohtusse ei jõua asi kunagi,” selgitas juhtivprokurör Margus Kurm, kelle sõnul on prokuratuuri saadetud kuritegude arv märksa parem politseitöö kvaliteedi näitaja.

Tagasi üles