/nginx/o/2022/05/30/14589341t1h235e.jpg)
/nginx/o/2021/09/15/14071047t1hc9b9.jpg)
Väike-Maarja vallas Ebavere külas asuvas loomseid jäätmeid käitlevas AS-i Vireen tehases avati kolmapäeval uus liha-kondijahul töötav aurukatlamaja, mis hakkab energiaga varustama tervet Vireeni tehast. Linti oli lõikama tulnud ka maaeluminister Urmas Kruuse.
Minister jagas lühikeses sõnavõtus kiidusõnu Vireeni ja selle juhataja Tarmo Terava aadressil.
"Kui mõtleme paari lihtsa asja peale, võibolla aastaid tagasi olime harjunud sellega, et kogu energia võib tulla kuskilt keskselt, siis täna oleme jõudnud olulise tähise ja alternatiivini. Selleks et oma tootmisprotsessi efektiivselt teha, peame kõik selles protsessis olevad võimalused ära kasutama. Minu meelest Vireen on suurepärane näide," rääkis Kruuse.
Kuni uue katlamaja valmimiseni kasutati tehases kütusena maagaasi ning liha-kondijahu tuli ladestada tasulise teenusena prügilates.
Kuna liha-kondijahu on seotud Euroopa Liidu määrusega BSE ehk hullu lehma tõve kohta, tuli seda varem käsitleda kui ohtlikku kõrvalprodukti, mis saadeti spetsiaalsetes pakendites Leetu. Tänu katlamaja tegevusele on jahu Leetu saatmine lõpetatud ning sellega seonduvad lisakulutused jäävad ära.
AS-i Vireen juhataja Tarmo Terava sõnul on vast valminud katlamajal veel mitu eelist. "Kui mujal niisugustes tehastes läheb liha-kondijahu koostootmiskatlasse, siis siin põletatakse koldes puhast liha-kondijahu. Sellest tekkinud tuhka on loodetavasti tulevikus võimalik kasutada ka väetisena," rääkis Tarmo Terav. "Lisaks tekib katlamaja käivitamisega tehases rohkesti jääksoojust, mida oleks võimalik soojuse akumuleerimise seadmega kokku koguda ja edasi müüa."
Värske lahendusega kasutatakse täies mahus ära tehasesse toodud hukkunud loomadest ja loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, nagu loomne rasv ja liha-kondijahu. "Rasva eksporditakse ning nõudlus selle järele on aastatega suurenenud," lisas Terav.
Roheline lint läbi lõigatud, meenutas Terav oma sõnavõtus, kui trööstitu nägi Vireeni tehasekompleks välja 2015. aastal.
"Nüüd oleme nii kaugele jõudnud, et 2020 saime "Kauni kodu" konkursil tööstusmaastike kategoorias esimese koha. Juurde oleme ehitanud külmhoone eriti ohtlike loomataudide likvideerimise puhuks, jahulao selle pärast, et sooja ju suvel kotti ei pane, aga jahu paneme kotti ja külmal ajal saame kütta. Nüüd siis biokütusel töötava katlamaja," kõneles Terav.
Tehasejuht märkis veel ära, et kuigi biokütusel töötavaid aurukatlamaju on Eestimaa täis, töötavad need hakkpuiduga. Ainult liha-kondijahu põletavaid tehaseid pole ka Baltikumis ega Põhjamaades, kuna seal läheb koos biomassiga ahju olmepraht.
"Tuhk, mis sealt välja tuleb, on jääde. Aga see tuhk, mis siit välja tuleb, on toode. Jäätme ja toote vahe on väga suur," lausus Terav.