Kas toa plaani järgi on õige linnaruumi projekteerida?

Kert Karus. Foto: Ain Liiva

Linnaruumi võiks lihtsustatult võrrelda koduga: külaline näeb esmamuljet, paneb tähele tapeeti, väikeseid ebakõlasid, stiilikonarusi ja asjade üldist paigutust. Elanikud aga lähtuvad harjumusest ja funktsionaalsusest, teadmisest, kus mis asub ja millega millist eesmärki täita.

Sama on ka linnaga. Linna külaliste mulje Rakverest kujuneb esmamulje baasil. Nemad näevad Rakveres ilmselt teisi asju kui kohalikud ja nüansse: kas Aqva on avatud, millised söögikohad siin on, mida huvitavat linnas toimub ja mida on võimalik ette võtta. Linnaelanik aga lähtub pigem funktsionaalsusest: kuidas kõige kiiremini jõuda tööle või poodi; kuidas kõige turvalisemalt viia oma lapsed lasteaeda, huviringidesse ja vanavanemate juurde; kas lastel on turvaline koolivaheajal kelgutada ja kuidas nad jõuavad Palermosse suusatundi ja sealt tagasi; kas Vallimäel saab lapsevankriga jalutada ning ratastooliga liikuda või kas õhtune ja varahommikune linn on piisavalt valgustatud, tagamaks nähtavust ja turvatunnet.

Nimekiri linlasele olulistest võimalustest ja teenustest on pikk alates mänguväljakute olemasolust ja bussiliikluse toimimisest ning lõpetades sotsiaalteenuste kättesaadavuse või haljastusega.