/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
/nginx/o/2021/09/17/14074673t1hd80f.jpg)
Täna hommikul alustati kriminaalmenetlust 3. septembril toimunud juhtumis, kus Rakveres Tallinna tänava hoones oli üks meest teist tõuganud, põhjustades talle valu. Jutt käib riigikogu EKRE fraktsiooni liikmest Anti Poolametsast kui tõukajast ja Rakvere abilinnapeast Andres Jaadlast kui kannatanust.
Kriminaalmenetlust alustati kehalist väärkohtlemist käsitleva paragrahvi järgi.
Poolamets küsis, mis info on maakonnalehel. Kas menetlust on alustatud või alles uuritakse menetluse alustamist? "Ah-ah, no väga põnev saab olema," sõnas Poolamets, kui sai teada menetluse alustamisest. "Eks siis järgmiseks alustame järgmist menetlust ehk siis kuriteo uurimist valekaebuse põhjal," lisas ta. Poolametsa sõnul ootab ta kannatamatult, et pöörduda prokuratuuri.
"Oleme uue Mary Krossi saanud ja paistab, et kriminaalne linna valitsemine võtab uued tuurid," jätkas Poolamets. Tema hinnangul pandi toime kaks kuritegu: valeütlus ja valekaebus. "Nalja saab kõvasti, ma arvan," sõnas Poolamets. "Peab ikka sõge inimene olema, kes enne valimisi on võimeline võtma riske kuriteo toimepanemisega. Nii et ma õnnitlen Jaadlat selles osas, et retsidiivse kurjategijaga on tegu, ja loodan, et seekord ei pääse, nagu Mary Kross."
Poolametsa hinnangul on kogu rahva ees pandud toime kuritegu. "Inimene, kes on juba kuriteo toime pannud ja on süüdi mõistetud. Neil puudub ju igasugune, ma ütleks riskitunne. Mängurluse huvides tõmbavad nad iseendale sellise ohu kaela, et olla süüdi mõistetud valekaebuses," arutles Poolamets. "Täiesti sõgedad inimesed, kes soovivad enda suhtes kriminaalmenetlust," sõnas Poolamets. Ta selgitas, et igas asjas on tõendeid vaja: kui keegi käib ukse taga kobistamas ning seda filmivad ja pildistavad inimesed ning siis minnakse veel ja mõeldakse välja valekaebus. "See on nii tühilask kui vähegi võimalik, see lask on iseenda jalga," sõnas Poolamets. "Keegi ei saanud midagi näha, sest meil olid filmijad, pildistajad, kõrval veel saalitäis inimesi," selgitas Poolamets ja avaldas lootust, et protsess kulgeb kiiresti.
Rakvere abilinnapea Andres Jaadla ei soovinud ise kommentaare anda, vaid soovitas pöörduda oma esindaja Kaarel Kaisi poole. Advokaadibüroo Premium vandeadvokaat Kaarel Kais märkis esmalt, et kriminaalmenetluse seadustiku § 214 seab märkimisväärsed piirangud kriminaalmenetluses kohtueelsete andmete avaldamisele. "Viidatud piirangud kohalduvad ka mulle kui kannatanu Andres Jaadla esindajale, seega ei ole mul seadust rikkumata võimalik kõiki mulle teadaolevaid andmeid võimaliku kuriteo asjaolude kohta avaldada," märkis vandeadvokaat toimetusele saadetud kirjas.
"Kuivõrd kriminaalmenetluse alustamise fakt, võimaliku kuriteo kvalifikatsioon ning isegi kannatanu ja kahtlustatava isikud on teile teie küsimusest ja ka ajakirjanduses juba avaldatust nähtuvalt niikuinii teada," jätkas Kais. "Saan siiski kinnitada, et Anti Poolametsa suhtes on kriminaalmenetlust alustatud kehalise väärkohtlemise kuriteokoosseisu alusel. Kriminaalmenetluse alustamine ei ole samastatav süüdimõistva kohtuotsusega, küll saab sellest järeldada, et politseini jõudnud informatsiooni põhjal on politseil piisavalt alust Anti Poolametsa Andres Jaadla kehalises väärkohtlemises vähemalt kahtlustada. Minu hinnangul on politsei menetlust algatades teinud õige otsuse. Loodan, et menetluse käigus õnnestub kõik asja õigeks lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitada ning jõutakse õiglase lahendini."
EKRE Lääne-Viru piirkondlik juht Anti Poolamets korraldas maakonna omavalitsustes huvilistele enda kui riigikogu liikme osalusel mitu avalikku kõnekoosolekut. Ühele kõnekoosolekule tuli ka valimisliidus Rakvere Heaks linnavolikokku pürgiv abilinnapea Andres Jaadla. Teda koosolekule ei lubatud ja Jaadla sõnul tipnes sõnasõda lõpuks sellega, et Poolamets tõukas teda vastu õlga, nii et ta kukkus tasakaalu kaotades vastu ust. Jaadla esitas juhtunu kohta politseile kuriteoteate.
Riigikogu kantselei kommunikatsioonijuht Epp-Mare Kukemelk ütles, et riigikogu liikme kohtusse saatmise eelduseks on talt saadikupuutumatuse võtmine. "See protsess võtab aega," lisas ta. Kukemelk selgitas, et kui prokuratuur tahab esitada riigikogu liikmele süüdistust ehk ta kohtusse saata, peab prokurör esmalt tegema taotluse õiguskantslerile. Õiguskantsler omakorda teeb saadikupuutumatuse äravõtmise ettepaneku riigikogule. Riigikogu arutab seda oma täiskogu istungil ja teeb otsuse. Otsuse poolt peab hääletama riigikogu koosseisu enamus ehk vähemalt 51 liiget.
