Säästkem energiat taastuvenergia jaoks

Mihkel Nestor. Foto: Madis Veltman

Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO₂ kvootide pärast kirumisele, vaid kiirelt tuleb asuda taastuvenergia tootmist edendama. Kuigi Nord Stream II valmimine võib CO₂ heitelubade hinda lühikeseks ajaks allapoole tuua, on pikemas vaates olukord pigem vastupidine. Suurem kivisöe kasutamine eesootaval talvel tähendab ka seda, et süsiniku õhkupaiskamise hind suureneb edaspidi veelgi.

Nimelt on süsinikuemissioon aastani 2030 piiratud kindla kogusega ja praegune suur süsinikuheide tähendab, et seda enam tuleb selle arvelt kokku hoida tulevikus. Euroopa uus rohepöördekava on võtnud varasemast veelgi ambitsioonikama eesmärgi kahandada võrreldes 1990. aastaga CO₂ heiteid 2030. aastaks 55 protsendi võrra. Taastuvenergia osakaal tootmises peab samaks aastaks jõudma 40 protsendi tasemele. Võrdluseks: mullusel koroona­aastal jäi Euroopa CO₂ emissiooni tase 1990. aastale alla 32 protsendi võrra, kuid majanduse tõusulaine tõttu praegu ei saa see näitaja tänavu kaugeltki nii ilus tulla.

Muidugi on rohepöörde protsessis ka võitjad. Juba praegu tehakse suuri investeeringuid nii taastuvenergia vallas kui ka tööstuse CO₂ jalajälje vähendamiseks. Kui siiani on see olnud mõõdukalt kasumlik tegevus, siis 60-eurose kvoodihinna juures on tasuvusarvutused juba märgatavalt paranenud, ja kui CO₂ kvoot jõuaks 100 euro juurde, võiks roheinvesteeringutest saada tõeline kullakaevandus.